Kohtasin kriimu

Kuupäev:

Gunnel Koba:

„Peatusime perega jõulude ja aastavahetuse vahelisel ajal Tartumaa ja Põlvamaa piiril vana postitee ääres asuvas külakeses. Nautisime sealset lummavat reljeefset maastikku ümberkaudsetes metsades käies. Ühel päeval võtsime plaani üles leida Põrguraja ja Penijärve matkaraja juures asuv vaatetorn. Alguses valisime vale raja ja jäime pisut hiljapeale, hakkas juba hämarduma. Olime juba vaatetornile väga lähedal, kõndisime mööda lahtiaetud matkarada künkast üles, kui mõned meetrid eespool jooksnud Kirke järsku peatus ja hüüdis: „Tulge ruttu! Hundid!” Lisasin sammu ja nägingi kahte halli kogu kiirelt puude vahele kadumas, tagantpoolt tulijad aga ei näinud enam midagi. Pildstamiseks mahti ei olnud, kõik käis nii kiiresti, et ei jõudnud aparaati väljagi võtta. Õhtul pärast koju jõudmist joonistas Kirke nähtu kohe üles.”

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Enigma 1. vooru auhinna võitis Vladimir Jaanimägi

Esimese vooru kaks esimest ülesannet olid lihtsad, kolmas ehk...

Kodus ja võõrsil: paiga- ja rännukirjeldused ühe kaugsõidukapteni eluloo näitel

MARILYN MÄGI Ligi viiel aastakümnel, mis möödus 20. sajandil Nõukogude...

Autobiograafiliste allikate kogumine Eesti kultuuriloolises arhiivis

MAARJA HOLLO Üks Eesti kultuuriloolise arhiivi eesmärk on olnud koondada...