Kuigi linnametsadest rääkimine jääb Kuressaare puhul täna pigem minevikku, siis 19. sajandi algul jäi linna piirkonda 1300 hektarit eeskätt heina- ja karjamaadena käsitletavaid alasid. Nende seas ka 310 hektari suurune Loodemaa heinamaa, kus lagedate alade seas leidus ka suurte tammede, haabade ja teiste lehtpuudega piirkondi. Vähemalt 43 hektari ulatuses täheldati, et tegu oli kas suuremas osas või siis täielikult lehtpuumetsaga. See oli piirkond, mida täna teatakse Loode tammikuna.
Sellest, kuidas omal ajal Saaremaa pealinna metsades toimetati, loe Eesti Metsa talvenumbrist metsandusloolase Toivo Meikari artiklist „Kuressaare linna metsades said jalutada puhkajad ja süüa kariloomad“.
Toivo Meikar on Eesti Metsa külgedel linnade metsadest kirjutanud varemgi. Kõigest täpsemalt vestles ta KUKU raadio rubriigis Loodusajakiri 9. veebruaril. Saade on järelkuulatav. Intervjuu on salvestatud detsembris 2016.
Kui soovid, et Eesti Metsa kevadnumber jõuaks sinu postkasti, siis esita oma tellimus hiljemalt 20. veebruaril meie e-poes.