LAUR JÄRV
Albert Einstein esitas gravitatsiooni kirjeldava üldrelatiivsusteooria 1915. aasta novembris. Järgmisel suvel, esimeses artiklis gravitatsiooniainete kohta, on ta muu hulgas lausunud: „Paistab, et kvantteooria ei peaks muutma mitte ainult Maxwelli elektrodünaamikat, vaid ka uut gravitatsiooniteooriat.“
Tol ajal polnud tõsist kvantteooriat tegelikult veel olemas, oli pakutud vaid mõni omavahel nõrgalt seotud hüpotees mõningate katsete seletamiseks, sealhulgas Einsteini 1905. aasta selgitus fotoelektrilise efekti kohta. Selle järgi saab ainele langeva valguslaine mõju kirjeldada laine sageduse poolt määratud energia tompudena, mitte pideva energiavoona. Just seda 1905. aasta seletust, mitte üldrelatiivsusteooria loomist, tõstis Nobeli komitee esile, kui 1921. a Einsteinile auhinna andis.
Nüüdseks on nii kvantteooria kui ka üldrelatiivsusteooria matemaatiliselt sügavuti välja arendatud, paljude katsete ja vaatlustega kontrollitud. Need kaks teooriat on 20. sajandi füüsika alussambad. Samas nende kahe ühendamine, kvantgravitatsioon, on endiselt jäänud lahendamatuks probleemiks. Õigupoolest pole meil gravitatsiooni kvantolemuse kohta ühegi füüsikalise eksperimendi andmeid ning parim, millest saame lähtuda, on mõtteeksperimendid olukordade kohta, kus gravitatsioon ja kvantmaailm peavad omavahel kokku puutuma.