RIIGIPIIR | Paesaar

Kuupäev:

Praegune Paesaar, nähtuna õhust. Selgelt paistab jõe põrkeveerul asuv suursugune Ordoviitsiumi kivimite paljand, millelt
on pildistatud siin toodud ajalooline foto Allikas: Maa-amet

Tekst: TAAVI PAE

Narva jõgi on omapärane mitmes mõttes. Ta on Eesti kõige suurema vooluhulgaga jõgi, mis pangalt laskudes on kujundanud Kreenholmi saare ida- ja lääneküljel Euroopa suurimaid joaastanguid. Jugade vaatemängu saame siiski nautida vaid lühikest aega olenevalt Venemaa suvast. Loodusgeograafia poolest on huvitav Narva jõe saarerohkus.

Teiste Eesti jõgedega võrreldes on Narva jõgi sedavõrd suur, et siin saab veest välja ulatuvaid maaribasid tõepoolest nimetada saarteks. Kokku võib jões ja Narva veehoidlas lugeda sadakond eri mõõduga saart. Nii mõnigi neist on ajutine ja seotud veetaseme muutustega jões. Leidub ka saarenimelisi objekte, mis pole rangelt mõttes saared, st ümbritsetud veega. Nõnda näeme Narva jõe ülemjooksul Vasikasaart ja Vasknarva saart, mis on ühendatud maismaaga.

    Jagan artiklit

    Liitu uudiskirjaga

    - Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

    Viimased artiklid

    Teised artiklid

    NUPUTA: 2026. aasta loom siil

    Tänavuseks aasta loomaks valis Eesti terioloogia selts siili. Loe...

    Teoreetilise bioloogia kevadkool ootab kaastöid pool-looduslikkuse teemadel

    52. kevadkooli teemaks on "Pool-looduslik". Kevadkool saab toimuma 24.–26....

    Alanud on nõgeseliblika aasta

    Eesti lepidopteroloogide selts on valinud 2026. aasta liblikaks nõgeseliblika...

    Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus – 60 juubeliaasta

    Eesti ornitoloogiaühing kutsub üles kõiki linnuhuvilisi loendama mererannikul ja...