Tekst: JUHANI PÜTTSEPP
Üks 19. sajandi lõpul Tarvastust üles tähendatud rahvalaul kiidab kaskesid ehk kõivusid taevani. Need puud on „kallikarvalise, latva laia ja laheda, oksa hullu uhke`eda, tüve vasesta valatu“ /—/ „Ei neid raiu Randsu kirves ega tümpsi Tündre kirves, võta ei võera saeda.“ Enne päris mõtled, kui kase maha võtad, kas ei ole see tänagi nõnda?
Sirvides 1960.-1970. aastate Eesti Loodust, hakkab silma kodumaa eakate puude kirjeldusi siit kandist ja sealt kandist. Toona tõusulainel olnud looduskaitseliikumisest ajendatuna on siis ka soovitud seda või teist puid kaitse alla võtta.
1961. aastal (nr 2) kirjeldab koolitüdruk Saima Treumann Piiumetsa-Roovere külas Piigassaare karjamaal kasvavat Kaarlipõlma kaske, mis seotud mõisaajast pärit legendiga põgenenud orjast ja selle õnnetust surmast kõivu juures.