Šotimaal taasasustatakse metskassi

Kuupäev:

Metskass (Felis silvestris) on Šotimaa pärismaine liik, kelle arvukus on tugevalt kahanenud. Kuni 18. sajandini leidus neid ka Inglismaal ja Walesis Foto: Michael Gäbler / Wikimedia Commons

Juunis lasti 22 vangistuses kasvatatud metskassi Cairngormsi rahvuspargis loodusesse. Šotimaa kuninglik zooloogiaühing loodab järgmise kolme aasta jooksul taasasutada kuni 60 umbes üheaastast looma.
Metskassi paljundusprogramm sai alguses 2019. aastal pärast seda, kui rahvusvaheline looduskaitseliit (IUCN) oli hinnanud Šotimaa metskassiasurkonna eluvõimetuks: alles oli umbes 30 looma, kes elasid ülimalt killustunud elupaikades ning olid ristunud kodukassiga.
Kõik taasasustatud metskassid kannavad GPS-kaelust ja nende liikumist jälgitakse hoolikalt. Vältimaks hübridiseerumist on taasasutusaladele paigutatud sadakond rajakaamerat. Kõik hulkuvad kodukassid plaanitakse kinni püüda ja vajaduse korral steriliseerida. Metskassi enda ülesanne ökosüsteemis on umbes samasugune kui rebasel: ta sööb kahepaikseid, väikenärilisi, linde, võib püüda kala ja murda tillukese hirvevasika. Meelistoit on küülikud.
Vabadusse lastud metskassid on võimelised ise endale saaki püüdma, kuid nad võivad saada hukka liikluses või hulkuvalt kassilt ohtliku nakkuse. Looduskaitsjad on harinud linnujahihuvilisi ja rääkinud neile metskassi elukommetest, kuna paljud kardavad, et metskass hävitab kanalisi.

The Guardian / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.

Eesti kiirgusseire hõlmab eri valdkondi

Tekst: UKO RAND Kaitsmaks inimest ja elusloodust ioniseeriva kiirguse...

Kas Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret?

Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN Eestis...