Tänavu on põhjust meenutada mitme 20. sajandi hävitava sõja algust. Horisont ei räägi siiski augustikahuritest, vaid toob lugeja ette võluva kirjelduse vahetult enne Esimest maailmasõda Eesti ja Läti teedel kulgenud vürstlikust võidusõidust. Selle lõpus said osalejad teada, et Vene impeerium on astunud sõtta ja ilmselt rekvireeritakse ka nende autod.
Üldiselt arvatakse, et stress ründab pigem pimedal sügisel kui päikeselisel suvel. Akadeemik Ülo Niinemetsa artikkel, mis kirjutatud ühel poolt selleks, et tutvustada teaduse tippkeskust ENVIRON, räägibki stressist, aga veidi ebatraditsioonilise nurga alt. Stress nimelt võib tabada mitte ainult inimest, vaid ka taime ja isegi kogu maakera ökosüsteemi. Saame teada, et suuremaks stressiks on meilgi põhjust siis, kui taimeriik on stressis.
18. septembril seisab ees sündmus, mis ühel või teisel viisil võib mõjutada kogu Euroopat. Šotlased, kellel on küllaltki suur autonoomia ja õigus näiteks, kui aktuaalsetel teemadel rääkida, esineda oma nime all jalgpalli Euroopa ja maailmameistrivõistlusel, asuvad hääletama täieliku iseseisvuse saavutamise nimel. Kuidas hääletus läheb, seda näeme septembris. Kes aga šotlased on ja mis on Šotimaa, selles kirjutab Andrus Mölder. Puudutamata ei jää ka klannid ja tartanid.
Nagu ikka, vaatab Horisont ka horisondist kõrgemale. Ameeriklased plaanivad saata allveelaeva Jupiteri jäisele kuule Europale. Ikka uudishimust – et saada teada, mis seal jääkaane all peidus on. Põhimõtteline on aga küsimus Suurest Paugust, Universumi tekkest ja gravitatsioonilainetest, mis võiksid Albert Einsteini formuleeritud teooriat kas kinnitada või ümber lükata. Tiit Sepp kirjutabki, kuidas Lõunanaba lähedale üles pandud teleskoop on leidnud nõela heinakuhjast – lootustandvaid signaale meie suure elukeskkonna, Universumi algusaegadest. Einsteinist on juttu ka hoopis teise nurga alt, teaduskirjanik Tiit Kändler räägib koolist, kust legendteadlane oma haridust tõendavad paberid sai.
Kuidas saada millestki, mida sa näed, aga käega katsuda ei saa, siiski midagi käegakatsutavat? Arutleme, kuidas valguskiirgusest mateeriat saada. Vahendid selleks on hoopis keerulisemad kui kilplastel, kes üritasid oma akendeta majja kotiga valgust viia.
Mitmekülgseid inimesi enamasti hinnatakse ja nende seltskonda otsitakse. Horisondi pikk intervjuu on Aare Baumeriga, Energia avastuskeskuse ühe juhtfiguuriga, kes on jõudnud tegeleda väga mitme valdkonnaga ja teab, et eri valdkondi ühendades võib luua uut kvaliteeti. Kas või näiteks teadusteatri! Ühele küsimusele vastab Tallinna Reaalkooli poiss Jürgen Rooste, kes kutsumuselt on küll luuletaja, aga kellega võib vabalt rääkida teoreetilisest füüsikast ja kosmoloogiast. Looming on looming nii teadlase kui ka luuletaja jaoks.
Lõpetuseks ei saa jätta märkimata valdkonda, mis puudutab meid kõiki. Geenide ja pärilikkuse ümber on pureldud juba Darwini aegadest alates, tegelikult palju varemgi. Epigeneetika ehk geeniülene pärilikkus on termin, mille sisu ümber käib vaidlus siiani. Horisont on võtnud sihi hoida pärilikkuse mehhanismide uurimise värsketel suundadel ja epigeneetikal pilk peal.
Lisaks lood ja pildid ERM-i kogusse jõudnud Mart Laari ordenitest, Vasalemma marmorist, tänavusest füüsika- ja bioloogiaolümpiaadist, raamatuülevaated ja rohkelt traditsioonilist nuputamist.