Septembri-oktoobri Horisondi kaaneloos „Kaunviljad toidavad rahvaid“ kirjutab botaanik Taimi Paal kaunviljadest, mille ÜRO kuulutas oluliste valguallikatena tänavusteks aasta toiduviljadeks. Näiteks lehmahernes ehk harilik vigna on 200 miljoni inimese igapäevatoit. Millal herned, oad ja teised kaunviljad meie toidulauale jõudsid?
Intervjuus usutleb Horisont seekord meest universumi mikromaailmas, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadurit Andi Hektorit. Senitundmatu põhijõu otsingutest, salapärasest tumeainest, teaduse ja äri koostööst ning akadeemilisest „ajude liikumisest“ rääkis temaga Ulvar Käärt.
Tartu ülikooli usuteaduste doktorant Andreas Johandi avab loos „Kui šahh Eestis õunu sõi ja kuldmünte jagas“ 1972. aasta oktoobris toimunud Iraani šahhi Mohammad Reza Pahlavi Nõukogude Eesti visiidi tagamaid. See on meie lähiajaloos tähelepanu vääriv sündmus, kuna väljastpoolt tollast idablokki sattus riigijuhte siia harva.
Kujutlege masinat, mis suudab lugeda mõtteid. Ühendate selle inimesega, lülitate sisse ning mõistate kohe, mida ta sel hetkel mõtleb. Selline masin võiks anda võimaluse jäädvustada, mida inimesed unes näevad. Kas selline masin on olemas? Kas mõtteid on võimalik lugeda? Sellest pajatab artiklis „Kas mõtteid on võimalik lugeda?“ Annika Kask.
Lisaks kaunviljadele on põhjust sel aastal rääkida ka merekultuurist. 2016. aasta on ju Eestis kuulutatud merekultuuriaastaks. Arutlusega „Merekultuur, selle olemus ja võlu“ aitab lugeja nägu merekultuuri olemust mõtestades mere poole pöörata Horisondi põlisautor, merearheoloog Vello Mäss.
Horisondi värskes numbris jätkub „Kosmosekroonika” ja samuti „Sõna lugu”, milles keelemees Udo Uibo tutvustab sõna „liisuma” eesti keelde tulekut. „Igameheteaduses” kutsutakse üles planeete otsima; „Ahhaa!“ selgitab tähistaeva muutumist ajas; „Huvitavas Venemaas“ on keisrinna Anna prominentsed õuenarrid; „Muuseumipärl“ selgitab, kuidas karust kui kardetud kiskjast sai kaisulelu; „Dokument kõneleb“ räägib Lennart Meri näitel isiku rollist ajaloo keerdkäikude mõjutajana. Lisaks saab lugeda kunstnik Jüri Ojaveri mõtteid endast ja teadusest, Eesti laste jõuproovidest olümpiaadidel ning ragistada aju kujundite heksaminodeks jagamisega.
Värske digiajakirja leiab meie e-poest.