Raadiosaated 2024

Eesti Looduse sügisnumber

Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri number keskendub maastike muutustele. Nii saab teavet Väinamere geoloogilisest kaardistamisest ning oletatavast ürgsest jõeorust Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Mait Sepp...

Kristjan Port: inimene peab liikuma!

Ajakirja Horisont 4. numbris räägivad Tallinna ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port ja Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt eestlaste ülekaalulisusest ja liikumise tähtsusest. Saate olulisust silmas...

Aasta sammal harilik helvik

Käesoleva aasta sammalt, harilikku helvikut tunnevad paljud aiaomanikud. Miks harilik helvik kasvab koduaedades? Kuidas teda looduses ära tunda? Rahvameditsiinis on harilikku helvikut kasutatud maksahaiguste...

Iisaku kihelkond

Kultuuriloohuvilised geograafid Mait Sepp ja Taavi Pae on enam kui aasta ajakirjas Eesti Loodus tutvustanud Eesti kihelkondi. Viimati kirjutati Iisaku kihelkonnast. Iisaku kihelkonnast, mille...

Horisondi suvenumber

Ajakirja Horisont augusti-septembri numbrist saab lugeda nii meditsiinilistest nanorobotitest kui tehisaru kasutamisest koolis, samuti Läänemere mereleitsakust ning mereplastist maailmameres. Lisaks leiab ajakirjast usutluse Tallinna...

Kägu eesti kirjanduses

Kirjandusteadlane ja EOÜ 2024. aasta linnu käo meeskonda kuuluv Elle-Mari Talivee räägib märgilistest kägudest eesti kirjanduses: Johannes Piiperi käost ajalehes Postimees 1944. aastal, Katku...

Tuleohukaardid

Keskkonnaagentuur koostab juba aastaid tuleohukaarti, kasutades selleks Nesterovi meetodit. Tulevikus hakatakse tuleohukaartide koostamisel kasutama Kanada tuleohuindeksit FWI. Mille poolest erineb Nesterovi meetod ja Kanada...

Metsamarjad

Eestimaa metsad on marjarikkad ning ootavad loodusandide korjajaid. Kutsusime saatesse külla botaaniku ja teeneka metsamarja uurija Taimi Paali, kellelt saame teada, miks metsmaasikat ja...

Värsked artiklid

NUPUTA: 2026. aasta seen limatünnik

Tänavune aasta seen on omapärase välimusega limatünnik. Tutvustame seda...

Tolışstanist Māzerūni kaudu Balòcestàni ehk Kuidas elavad Iraani riigita rahvad

Andrus Mölder Iraan on paljurahvuseline riik. Sealne suurim rahvas on...

Vadakuvalk –juustutootmise kõrvalsaadusest hinnatud toitaineks

Indrek Ridaliste, Toonika Rinken, Helena Andreson Toitumisel on oluline küllaldaselt...

Väiksem kui kirik, suurem kui kirp, rohkem aknaid kui kuninga kojal?

Monika Reppo Vähemalt 700 aastat on Eestis kasutatud väikseid lohkudega...
reklaam