Väljaanded

Tekst: MARIS HINDRIKSON Mina ajakirja aasta autor ja kirjutan juhtkirja? Selle, 2033. aastal sajandat ilmumisaastat tähistava Eesti populaarteadusliku lipulaeva juhtkirja? Mine tea, ehk aitas aasta...

Kutsume üles neid, kelle aias veel praegu ’Rae ime’ kasvab, andma teada puu asukoht ja kust istik pärineb. Tegemist on ju rahvusliku aardega, mille looja Jaan Raeda sünnist möödub tänavu 150 aastat

Valgest kalamehest sai võimsama küti saak. Mõne hetkega oli kõik möödas. Hea võtte rõõmu asemel tundsin vapustust ja nukrust.

Kõndisin, pilk võrades ning mõttes merikotkas ja must-toonekurg. Võimsate okstega haavad on nende liikide lemmikpuud, millele sisemaal pesi rajada. Ehk on mõni suur lind ometi siia kolinud? Ühtäkki langes mu pilk võradest ühe haava jalamile ja suust pääses tahtmatult valla ohe.

Suure Munamäe ja Välla­mäe ümbrus ning Rõuge ürg­org võib teenitult kanda rahvusmaastiku aunimetust.

Ajalooliste looduslike pühapaikade eri liikidest – allikad, puud, kivid, mitmesugused maastikuosad ja veekogud (orud, mäed, jõed jms) – leidub Rõuge kihelkonnas enim ristipuid, mis ongi piirkonnale omane pühapaigatüüp.

Eesti umbes poole tuhande taimeperekonna hulgas on täisparasiitliku eluviisiga kolm, poolparasiitliku eluviisiga kuus perekonda.

Luuderohi on kliima soojenemisest võitnud: õitsevaid ja viljuvaid taimi leiab üha rohkem. Liigi laiema levikuni läheb Eestis siiski veel aega.