ANNIKA VIHT
Kuidas võisid kõnelda meie esivanemad kaks-, kolm- või nelisada aastat tagasi? Mil viisil arendati suuliste kohamurrete põhjal välja kirjakeel, mis tegi võimalikuks eestikeelse...
INDREK OJAM
Kuigi kultuuris osalevad kõik inimesed, saavad vähestest kultuuriloolised isikud selle sõnapaari kitsas tähenduses. Nende sõnalist või ainelist pärandit talletatakse avalikus asutuses, nagu eesti...
SIRJE OLESK
Eesti kirjanduse hoidmisel, õpetamisel ja uurimisel on viimased sada viiskümmend aastat säilinud habras järjepidevus. Selle alguses on Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ ja muinasjutud ning Koidula...
MART VELSKER
Olen väikeste pausidega käinud eesti kultuuriloolise arhiivi lugejateruumis aastakümneid ning alati on see koht mulle mõjunud püsiva ja turvalisena keset maailma, mis selle...
REBEKKA LOTMAN, MARIA-KRISTIINA LOTMAN JA MIHHAIL LOTMAN
Kirjandusteadlastele seisneb arhiivitöö võlu ja väärtus muu seas ennustamatuses: mõnikord juhtub, et uurimistöö materjale otsides satuvad ette üllatavad...
ARNE MERILAI
Tosin aastat tagasi hakkasin ma kuulutama kirjandusteoreetilise ühendvälja ideed. Selle aluseks on kirjanduslike suhete väli, mis lähtub klassikalisest kolmikust: autor, teos, lugeja. See...
Eesti maaülikooli loomaarstid koostöös Taani kolleegiga avaldasid teadusartikli, milles kirjeldatakse varasemalt siinses kontekstis eksootiliseks ja reisimisega seonduvaks parasiidiks peetud koerte südameussi (Dirofilaria immitis) levikut...
