TEGUTSE TEADLIKULT | Kuidas kodumajapidamises reovett mõjutavad?

Kuupäev:

Tekst: MARTIN TIKK

Kuidas võib igapäevane majapidamine reovee kvaliteeti mõjutada? Milliseid aineid ei tohi kindlasti kanalisatsiooni visata? Milles inimesed tihti kodudes eksivad? Millega on reovee käitlejatel seetõttu enim probleeme? Kas inimene ise peaks ennetuse mõttes korrapäraselt midagi ette võtma, et torud ja reovesi oleksid puhtamad?

Paljassaare reoveepuhastusjaam saab hakkama kogu Tallinna ja lähiümbruse reovee puhastamisega Foto: Kaupo Kalda

Kanalisatsiooni eesmärk on ära juhtida (reo)vett ja tualettpaberit. Teiste äravisatavate asjade koht on prügikastis, aga biojäätmetel komposti hulgas, mitte torustikes.

Kasuta WC-potti selleks ette nähtud otstarbel. Kanalisatsiooni ei tohiks juhtida mürgiseid kemikaale või neid sisaldavaid aineid. Näiteks värvid, õlid, lahustid jms hävitavad mikroorganismid, mis aitavad puhastada reovett ja tagada Läänemere ökoloogilise keskkonna tasakaalu.

ASi Tallinna Vesi keskkonna ja jätkusuutlikkuse juhi Priit Kappaku sõnul ei tohi kanalisatsioonist alla lasta toidujäätmeid: õli, rasva, kohvipuru, suitsukonisid, riideid, hügieenitarbeid ega muid jäätmeid (nt majapidamispaberit), mis põhjustavad torudes ummistusi.

Kindlasti ei tohi kanalisatsiooni suunata ravimijäätmeid, kuna neid on väga keeruline reoveest eemaldada ja seetõttu jõuavad nad otse merre.

Kommunaalettevõte Narva Vesi toonitab, et reoveepuhastitesse sattuvate linnajäätmete hulk on muret tekitav. Kahjuks kasutatakse ühiskanalisatsiooni liiga sageli prügikasti asendajana. Ta rõhutas, et tualetipotti ei tohi visata vatitupse, hügieenisidemeid, tampoone, meigieemalduslappe, salvrätikuid, kondoome, juukseid, kemikaale jne.

Reoveekanalisatsioon ja -puhasti on mõeldud olmereovee puhastamiseks ning selle ülesandega saavad puhastid väga hästi hakkama.

Suuremaid probleeme ajendavad toidujäätmed, eriti rasvajäätmed, mis tekitavad ummistusi. Kui ummistust õigel ajal ei kõrvaldata, võib reovesi kanalisatsioonikaevu kaudu jõuda keskkonda. Näiteks Tallinnas eemaldatakse igal aastal reoveest umbes 900 tonni jäätmeid. Kuna neid ei ole võimalik taaskasutada, ladestatakse need prügilasse.

Kontrolli oma kanalisatsioonitorustiku korrasolekut

Priit Kappak soovitab aeg-ajalt avada näiteks kaevuluugid ja veenduda, et seal ei oleks viiteid ummistustele ja reovesi saab vabalt voolata. Eriti tuleks sellele tähelepanu pöörata neil, kellel puudub ühendus ühiskanalisatsiooniga ja kes kasutavad reoveemahuteid. Probleemsed on eelkõige vanad mahutid, mis võivad sageli lekkida.

Keskmiselt tarbib inimene kuu jooksul umbes kaks-kolm kuupmeetrit olmevett. Seega, kui peres elab viis inimest, tekib kuus eeldatavasti ligi 10–15 m3 reovett ning kogu see kogus tuleb toimetada kohaliku vee-ettevõtte purglasse.

Ent tihti ilmneb, et piirkondades, kus on keelatud reovett immutada, kasutab kinnistu omanik purgimisteenust ainult kaks-kolm korda aastas. See viitab sellele, et osa reoveest imbub pinnasesse, mis võib otseselt kahjustada põhjavee kvaliteeti ning ohustada keskkonda.

Mida teadlikumad me oleme ja mida varmavad argiharjumusi muutma, seda rohkem hoiame meie keskkonda, mis on iga kodaniku kohus ja auasi.

WC-potti ei tohiks sattuda plastist õhuvärskendajad, kuna need tooted ei lahustu vees. Ka pealtnäha kahjutu majapidamispaber ei lahustu vees piisavalt kiiresti ning võib põhjustada ummistusi.

Peale kogemata klosetipotti sattunud asjade, näiteks telefonid, ehted, võtmed, mänguasjad jms, peetakse tihtipeale normaalseks lasta potist alla ka hügieenitarbeid, toidujäätmeid, sigaretikonisid, põrandalappe jms ning riideid ja meditsiinitarbeid, nagu maskid, süstlad ja ravimipakendid. Mõnikord leidub kanalisatsioonis asju, mis tekitavad küsimuse, kuidas need on üldse sinna sattunud.

Narva Vesi toonitab, et ummistunud torusid puhastada on kallis: „Iga tonni prügi äravedu maksab 100 eurot. Ja kanalisatsiooni visatud olmeprügi peame välja viima märkimisväärse koguse. Lihtsate reeglite täitmine hoiaks kokku kodanike raha“.

Eesti Vee-ettevõtete Liit rõhutab, et jäätmete kanalisatsiooni sattumine toob kaasa ummistusi, ja mis veel hullem, ka puhasti pumpade rikkeid. Vee-ettevõtted kulutavad selliste probleemide lahendamisele palju aega ja raha, mis kajastub veeteenuse hinnas. Tihti juhtub, et ühe inimese hoolimatu käitumise tõttu saab kahjustada teise inimese korteri sisustus. Neid probleeme on väga lihtne vältida: ära kasuta klosetipotti prügikastina!

„Kõige tähtsam, mida iga inimene ise saab ära teha, on jälgida, mida kanalisatsiooni juhitakse,“ sõnab Priit Kappak. Otstarbekas on jäätmed kohe liigiti kokku koguda, mis annab võimaluse need ringlusse võtta. Keskkonnamõjude seisukohast on see kõige tõhusam lahendus.

Martin Tikk (1997) on keskkonnaaktivist, kaitsnud Eesti maaülikoolis magistritöö.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

TUNNE LOODUST | Kas sisalik või vesilik?

Tekst: PIRET PAPPEL „Ja siis nägin täna veel sisalikku. Ta...

TEHNOKRAADI KROONIKAD | Aju-arvuti liidesed aitavad halvatutel suhelda ja liikuda

Tekst: ÜLAR ALLAS Ajaloo koidikust peale on otsitud võimalusi parandada...

Ilm ja eesti kirjandus

Tekst: AIN KALLIS Need ilmad on kodused. / Need on...