Uudistaja 15.05.2013

 Uudistaja


 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 




Eesti Looduse mainumber tutvustab Raplamaad
Margus Mikomägi küsib avaloos Peeter Volkonski sõnadega, ja mitte esimest korda: „Mis maa see on?”. Ta ei tea vastust ning ilmselt ei tea õiget vastust keegi. Raplamaa on tekkinud nõukogudeaegse halduskorralduse mõjul Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Järvamaast. Lennart Meri on oma teoses „Lähenevad rannad” (1977) otsekoheselt öelnud: „Erilise aardena säilitan Raplat: ma ei ole seal kunagi käinud ega lähegi.”
Raplamaast sõidetakse mööda või läbi. Nõnda teatakse Raplamaa loodusest ja pärandkultuurist pigem vähevõitu. Seetõttu tundub meile Raplamaa erinumber igati põhjendatud: siin on palju vaatamisväärset, millest oleks patt lihtsalt mööda sõita.
Tutvustame Raplamaad mitme nurga alt. Alustame Raplamaa tekkeloost, jätkame kultuuriloolase ja folkloristi Marju Kõivupuu arutlusega siinse inimese mõtteilmast ning pärandkultuuri ülevaatega. Pikemalt peatume linnustiku mitmekesisusel, kaitstavatel taimedel, mõisatel ja parkidel, loodusväärtustel, põlispuudel, metsadel, putukatel, loopealsetel ja matkaradadel. Intervjuu on Märjamaal elava Eesti vanima tegevkirjaniku Harri Jõgisaluga, kes on aastakümneid olnud Märjamaa keskkooli õpetaja.
Erinumbri lõpetab ettepanek luua loometsade looduspark, mis hõlmaks Vardi ja Märjamaa ümbruse kaitsealad ja nendevahelise ala. Raplamaa on väärt paik looduse ja kultuuri tundmaõppimiseks, rääkimata Raplamaal elamisest.
Eesti Loodus
 
    

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

  


Hetk rattaretkelt (foto: Heiko Kruusi)
 
Retk fosforiidisõjata
Juubelihõngulisel roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Pandivere?” läks täpselt nagu 25 aasta eest esimesel matkal: ilma oli kena ja ka fosforiiditemaatika oli sama. Nädal varem oli ilm külm ja lumelaigud metsa all, retkepäeval aga kuum päike kõrgel ja metsaalusel peesitasid lühikeste pükstega ratturid.
Retk kulges üle Lääne-Virumaa Pandivere ooside ja orgude nagu veerandsaja aasta eest ja samuti oli taas keelel ja meelel tolleaegne retke peateema – fosforiidisõda. Nii meie kui ka välismaiste kaevandajate ahvatlus – Virumaa rikkalikud fosforiidivarud – pole aga suutnud käivitada uut fosforiidisõda ning samuti jäi see pidamata rattaretkel, kuna Eipri külaplatsil peetud väitlusele ei tulnud Viru Keemia Grupi esindajad kohale. Rein Siku juhitud vestluses jäid otsesed piigid ristamata: peaaegu kõik vanas veoautokastis sõna võtnud geoloogid, põllumehed ja poliitikud tõdesid, et geoloogiliste uuringute problemaatika kurja juur peitub riikliku geoloogiateenistuse puudumises Eestis. Olukord, kus arendaja tellib muusika ja geoloogid istuvad kahel toolil, peab muutuma. Parlamendisaadik Lembit Kaljuvee lubas probleemiga tegeleda veel selle aastanumbri sees.
Nagu ikka, kandis tubli osa rattaretke korraldusmuredest Loodusajakiri eesotsas ajakirjaga Loodusesõber, mille mahlakuu-lehekuunumbris on suurem osa kirjatükke ühel või teisel moel seotud just rattaretkega. Järgmine retk jätab taas päevapoliitika kõrvale ja kulgeb Märjamaa tasandikel.
Helen Arusoo
 


 

 

Konna- ja linnuhääled selgemaks!
Käes on loodushelinate tippaeg: laulavad nii linnud kui ka konnad. Loodusajakirja väljaannetena on ilmunud nüüd juba kolm abivahendit neile, kes tahavad süveneda looduslauludesse: plaadid „Konnahääled”, „Merelinnurahvas” ja „Laululinnurahvas”. Kõiki neid saab tellida Loodusajakirja e-poest http://e-pood.horisont.ee/raamatute-tellimine/.
 


 

 
Tiiu Kull (foto: etis.ee)
 
Neljapäeval räägib Kukus Tiiu Kull
Kuku sellenädalases saates „Loodusajakiri” neljapäeval pärast kümneseid uudiseid tutvustab Eesti maaülikooli botaanikaprofessor orhideeuurija Tiiu Kull kõdu-koralljuurt. Just selle üsna tagasihoidliku välimuse, aga põneva bioloogiaga liigi on Eesti orhideekaitse klubi kuulutanud tänavuse aasta orhideeks. Professor Kull on koralljuurest kirjutanud Eesti Looduse aprillinumbri kaaneartikli.
Tiiu Kulli küsitleb Toomas Jüriado.
 
 

EESTI SÕNUMEID


 

  


Pühapäeval puhkesid Tartus õide toomingad
 
Mai tuli, mai võitis
Tänase Uudistaja toimetaja oli 3.–11. mail Eestist üsna kaugel: seal, kus osa jõgedest juba suviselt veevaesed ja pojengidki õitsenud. Seda selgemalt hakkas silma see suur samm, mille mai oli selle aja jooksul Eestis suve poole astunud.
Läinud neljapäeval, 9. mail, mõõdeti Jõgevamaal Tiirikojal selle aasta soojarekord: 28,7 kraadi. Üle 28 kraadi oli samal pärastlõunal ka Tartus, Valgas ja Võrus. Pärnumaal Kaansoos oli soojanäit olnud koguni 29,4 kraadi, aga seal ei ole tegemist n-ö ametliku ilmajaamaga.
Soe ilm on pesitsusaladele tagasi toonud enamjao linnuliike, teiste seas mõned sellised, kes tavaliselt tulevad veidi hiljem, näiteks piiritaja ja käosulane.
 


 

 
Looduskalendri vedaja Gennadi Skromnov (foto: keskkonnaministeerium)
 
Kumari looduskaitsepreemia sai Gennadi Skromnov
10. mail andis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Eesti loodusmuuseumis looduskaitsekuud avades kätte Eesti looduskaitsemärgid. Kõige tähtsam, Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga anti sel aastal Eesti loodust tutvustava Looduskalendri eestvedajale Gennadi Skromnovile. Preemia suurus on 5000 eurot.
Gennadi Skromnov alustas portaalist www.ilm.ee välja kasvanud Looduskalendri (www.looduskalender.ee) projekti 2005. aastal. Selle aja jooksul on käigus olnud üle kümne veebikaamera; ühtaegu on veebis iganädalased harivad tekstid ja kommentaarid. Looduskalender sünnib koostöös vabatahtlike tõlkijate ja loodusteadlastega ning IT-spetsialistide uuenduslike tehniliste lahendustega. Eelmisel aastal jälgis looduskalendri veebilehe vahendusel Eesti looduses toimuvat kuus miljonit inimest 185 riigist. Nii on sellest veebilehest kujunenud kõige suurem ja edukam Eesti looduse populariseerija maailmas.
Eesti looduskaitsemärki antakse välja 2011. aastast. Märgiga tõstetakse esile neid, kellel on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil suuri teeneid looduse uurija, loodusteadmiste levitaja, looduskaitse edendaja, arendaja või tutvustajana. Tänavu said Eesti looduskaitsemärgid kotkaste ja must-toonekure uurija Urmas Sellis, lastekirjanik ja loodusloo õpetaja Harri Jõgisalu, looduskaitsepoliitika edendaja Kaja Peterson, Haanja looduspargi talunik Agu Hollo, säästva looduskasutuse edendaja Vello Vainura ja looduskaitseametnik Maie Jeeseril.
Tänavuse looduskaitsekuu teema on „Pärand täis elu”. Traditsiooniliselt korraldatakse sel kuul hulk üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua. Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid korraldavad kõikides maakondades ekskursioone, matku, loenguid, viktoriine ja õppepäevi. Ürituste kohta saab lisainfot keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/looduskaitsekuu-2013/. Looduskaitsekuu toimub juba 33. korda ja kestab kuni 5. juunini.
Keskkonnaministeerium
 


 

 
Üks üleeileõhtune kakuelu hetk
 
Kodukakukaamera töö saab varsti otsa
EOÜ kodukaku veebikaameras on käes põnevamad hetked: paari nädala jooksul lahkuvad pojad pesast. Klaara kõigist viiest munast koorusid pojad, kuid vanusevahe tõttu jäid hiljem koorunud pojad olelusvõitluses alla ja nii on nüüd pesas kaks kakukest. Kakkudel on nõrgemate poegade hukkumine kahjuks tavapärane ja viiemunalisest kurnast lennuvõimestubki enamasti kaks kuni neli poega.
Viimastel päevadel on Klaara pojad pesas omapead jätnud. See on tavapärane käitumine, sest suuremaid poegi ei pea päevasel ajal enam katma või soojendama ning õõnsuses läheb poegade kasvades järjest kitsamaks. Klaara ja Klaus on päevasel ajal pesa lähedal valves ja varaõhtust peale (alates kella 19–21) toovad poegadele toitu. Kakupoegade tegusid ja jutuvada saab jälgida kakukaamera otsepildis http://pontu.eenet.ee/player/kakk.html.
Looduskalendri foorumis www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=16&t=552&start=2260 talletatakse põnevamad hetked.
Linnuhuviliste arvutilist
 


 


Sel kevadel tõusis Emajõgi kõnniteele ainult Sadamateatri-, turu- ja Dorpati- esisel kaldapealsel
 
2013. aasta kevadine suurvesi
Suurvesi algas tänavu kuni kolm nädalat tavalisest hiljem. Jõed jäätusid oma tavalisel ajal, s.o detsembri keskel, kuid külm kevad nihutas jääst vabanemist pikalt edasi. Enamikul jõgedel algas veetaseme tõus 11.–12. aprillil, Narva jõel ja Peipsi järvel aga 16.–17. aprillil.
Jõgede veetase saavutas suurveeaegse tipptaseme viie kuni üheksa päevaga. Maksimaalsed veetasemed registreeriti ajavahemikul 17.–21. aprill. Emajõel ja Narva jõel kulus tippu jõudmiseks veidi rohkem aega: 16–22 päeva. Emajõel oli maksimaalne veetase 28. aprillil ja Narva jõel 9. mail.
Tänavused suurveetipud jäid enamikul jõgedel kahe viimase aasta, 2012. ja 2011. a vahele, kusjuures 2011. aasta suurvesi oli üks veerikkamaid viimase kuue aasta jooksul.
Emajõe veetase Tartu linnas küündis sel aastal maksimaalselt 262 cm-ni. Selline veetase võib olla iga nelja-viie aasta tagant. Väga kõrge veetase Pärnu jõel oli põhjustatud jääsulgudest, mitte suurvee rohkusest.
EMHI
 


 

 
Kibibi tunneb ennast uues kodus vahel juba üsna mõnusalt (foto: Inari Leiman)
 
Loomaaias saab jälle näha ninasarvikuid
Täna, 15. mail kell 16.30 avatakse Tallinna loomaaias uus teravmokk-ninasarvikute ekspositsioon.
Saksamaal Krefeldi ja Berliini loomaaias sündinud noored teravmokk-ninasarvikud Kibibi ja Kigoma saabusid Tallinna 27. aprillil ja on paari nädala jooksul jõudnud uute elutingimustega harjuda. Avatavat õueala tuleb neil veel tundma õppida.
Tallinna loomaaias ei ole ninasarvikuid olnud alates 2010. aasta algusest, kui kõrges vanuses, 41-aastaselt, suri teravmokk-ninasarvik Murray. Ninasarvikud on maismaaimetajatest elevandi järel suuruselt teisel kohal ning seetõttu oma kogu ja väärikusega loomaaedade ja loodusparkide külastajate hulgas hinnatud ja imetletud. Teravmokk-ninasarvikut (Diceros bicornis) tuntakse ka musta ninasarviku nime all. Looma pikk ülahuul võimaldab hästi puulehti ja võrseid toiduks tarvitada. Loomu poolest on nad sõjakamad kui laimokk-ninasarvikud ja eelistavad üksi tegutseda.
Kogu suve jooksul võib Tallinna loomaaias viibida kuni kella üheksani õhtul, kuigi kassad suletakse kell seitse.
Tallinna loomaaed


TASUB OSALEDA


 

 

  

Rukkililled (Centaurea cyanus, foto: Tauno Erik / Wikimedia)
 
Anna teada, kus kasvab meie rahvuslill rukkilill
Täna, 15. mail algab loodusvaatluste andmebaasi tänavusuvine vaatlusvõistlus. Seekord on oodatud vaatlused tosina taimeliigi kohta, kelle levikuandmed on puudulikud või kelle arvukus hinnangute järgi väheneb.
Need kaksteist on rukkilill, kullerkupp, kassikäpp, nõmm-liivatee, pääsusilm, harakkuljus, harilik talvik, kuningakübar, madal-mustjuur, mägiristik, sininukk ja  vahelmine mõõl.
Võistlus kestab 15. maist kuni 1. septembrini ning toimub kahes kategoorias: vaatluste üldarvu kategoorias ja liikide arvu kategoorias. Parematele on välja pandud auhinnad. Võitjad selguvad septembris.
Täpsemalt saab vaatlusvõistluse kohta lugeda andmebaasi kodulehelt loodusvaatlused.eelis.ee.
KTK
 


 

 

Tiit Kändler esitleb järjekordset raamatut
17. mail kell 17 esitletakse Tallinnas Vabaduse väljaku ääres Wiiralti kohvikus Tiit Kändleri raamatut „Loll on targaks saada ehk Tark lits taskus”.
Autori seletuskiri raamatu kohta: Lugude ja joonistuste kogu, mis pajatab Iisak Naatani ja Alma Naadi elust. Iisak Naatan on töötanud kõigil mõeldavatel töökohtadel. Alma Naat on kahe jalaga maal.
Koerad istuvad puu otsas, rotid väljuvad telekast ja muu igapäevane asi.
Kõik see on täiuslik, sest võimatu on midagi lisada.
Selle raamatu väljaandmisega toetame Eesti kultuurkapitali.
teadus.ee
 


 

  

 


Taimede lummuse nädal avab ukse taimemaailma
18. mai on ülemaailmne taimede lummuse päev. Eesti maaülikooli mahekeskuse koordineerimisel korraldatakse põnevast taimemaailmast huvitatutele 13.–19. maini üritusi kogu Eestis.
Tänavu teist korda tähistatava päeva puhul avavad huvilistele oma uksed näiteks Jõgeva sordiaretuse instituut, TÜ botaanikaaed, Eesti maaviljeluse instituut, ERM ja Eesti põllumajandusmuuseum; saab osaleda õppekäikudel metsa ja matkaradadele ning töötubades; kogenud arboristid näitavad, kuidas ohutult puu otsa ronida ja sealt õigete töövõtetega oksi eemaldada.
Euroopa taimeteaduse organisatsiooni eestvõttel tähistatakse taimede lummuse päeva 54 riigis. Taimede lummuse nädalat Eestis toetavad haridus- ja teadusministeerium ja hasartmängumaksu nõukogu.
Vt nädala programmi www.taimedelummus.ee.
EMÜ
 


 

 

Säntpoolia (foto: Tallinna botaanikaaed)

 
Tallinna botaanikaaias näeb säntpooliaid

Tallinna botaanikaaias on 16.–19. maini säntpooliate näitus.

Säntpooliat (Saintpaulia) või paulikest kutsutakse rahvapäraselt varjukannikeseks ja Aafrika kannikeseks. Taimele on nimi antud Walter von Saint Paul-Illaire’i (1860–1910) järgi, kes tõi esimesena säntpooliaid Ida-Aafrikast Euroopasse. Looduslikult kasvavad säntpooliad Keenia ja Tansaania niisketes varjulistes rannikumetsades.
Tänapäeval kasvatatakse üle 2000 sordi säntpooliaid. Need erinevad üksteisest taime suuruse, lehe kuju, õite värvuse ja paljude muude tunnuste poolest. Leidub valgete, roosade, punaste, siniste või roheliste õitega säntpooliaid. Õied võivad olla liht- või täidisõied, tervete või lõhestunud kroonlehtedega.
Näitusel võib näha 250 sorti säntpooliaid ja 20 liiki vahalilli. Ühtlasi müüakse haruldasi säntpooliasorte.
Tallinna botaanikaaed
 


 

 
Üks vaatluskohti, Jõesuu vaatetorn Suure Emajõe alguses Võrtsjärve ääres
 
18. mail vaadeldakse tornidest linde
Laupäeval, 18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) korraldab kolmandat aastat.
Sel päeval ootavad juhendajad linnusõpru vähemalt 16 vaatlustornis üheksas maakonnas. Koos vaadeldakse ja õpitakse linde ning räägitakse linnujutte. Igas paigas peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti parim linnuvaatlustorn. Linnuvaatlusi ja liiginimekirja võib teha ka omal käel neis tornides, kus juhendajaid ei ole. Juhendajaga tornide asukohad ja vaatlusajad leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Vaatlustulemused tuleb EOÜ koordinaatorile edastada laupäeval, 18. mail hiljemalt kella 17 e-aadressil mariliis.martson@gmail.com.
EOÜ
 


 

 

 
Homme, 16. mail avatakse Tallinna tehnikaülikooli galeriis Futurum näitus „Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis”.
 


 

 

 
Tartus on käsil Karlova päevad. Need tipnevad laupäeval, 18. mail toimuva Karlova päevaga. Täpse kava leiab Karlova seltsi kodulehelt www.karlova.ee.
MAAILMAST



 

 

 


Subway nuumab inimesi
See, et kiirtoidurestoranid ei paku dieettoitu, on ütlematagi selge. Nüüd on rahvasvaheline teaduskollektiiv üritanud leida seost kiirtoidurestoranide arvu ja ülekaalulisuse vahel.
Võrreldi 26 arenenud majandusega riiki ning lähteandmeteks võeti Subway-keti restoranide hulk 100 000 inimese kohta, üle 15 aasta vanuste kõrge kehamassiindeksiga meeste ja naiste arv, aga ka rahvuslik kogutoodang, Gini koefitsient, mis iseloomustab ühiskonna tulujaotuse ebavõrdsust, linnastumine, auto- ja internetikasutus.
Järeldus oli ühene: mida tihedamalt on riik kaetud Subway-võrgustikuga, seda rohkem on inimestel probleeme liigse kaaluga; mõlema „edetabeli” tipus on USA ja Kanada ning viimastel kohtadel Norra ja Jaapan. Uuringu autorite kinnitusel pole Subway kiire sissetungi taga sugugi mitte nende eriline kaste, nagu kinnitavad reklaamid, vaid esmajoones ikkagi turu globaliseerumine ja maailma kaubandusorganisatsiooni WTO edendatav kaubanduse liberaliseerimine.
Autorid on siiski ettevaatlikud järeldusi tegema ega kinnita, et kiirtoidurestoranide suurenev arv põhjustab otseselt rasvumist; need kaks tendentsi on lihtsalt selges positiivses korrelatsioonis. Ka pole töös arvesse võetud ajafaktorit: millal algas kiirtoidubuum ja millal muutus ülekaalulisus epideemialaadseks hädaks. Küll ei arvata, et suur puudujääk oleks piirdumine vaid ühe kiirtoiduketiga, sest Subway on sel turul nüüd selge liider, ületades müügikohtade arvult ka kuulsa McDonaldsi.
AlphaGalileo

 

REISIPILTE GEORGIAST/GRUUSIAST




Kontrastne Thbilisi: ülimoodsaid ehitisi kesklinnas (vasakul seenekatusega justiitshoone, ees Rahu sild ehk rahvakeeli Always, sellest paremal kaks veel pooleli klaastoru, millest ühte tulevat kino ja teise kontserdisaal, ning nende taga klaaskupliga presidendipalee) …
 

… ja üsna nukras seisus, aga osalt elanikega maju vanalinnas
 

Pöörast arhitektuuri leiab ka Bathumist. See kõrge torn on ausammas georgia/gruusia tähestikule. (Kasutan nimme kõrvuti mõlemat nimevormi, kuna vähemalt neid inimesi, kellelt küsisin, kumba nimetust meie Eestis peaksime eelistama, pani küsimus lihtsalt muigama: „Vahet pole! Meie jaoks on meie maa nimi Sakartvelo.“


 
Õiepillerkaar Bathumi botaanikaaias
 

Uhkeid vaateid: Sighnaghist Alazani jõe orgu ja Kaukasuse mäeahelikule …
 

… ning Jvari Püha Risti kloostrist kunagisele pealinnale Mtskhetale ning Kura ehk Mtkvari ja Aragvi jõe ühinemiskohale


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee



Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja aadressireale: http://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2