Uudistaja 9.10.2013

 Uudistaja

 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


Ilmunud on Eesti Metsa sügisnumber

Eesti metsadesse on jõudnud sügis ja ka Eesti Metsal on valminud sügisnumber. Ajakirja kahes pikemas kirjutises käsitletakse metsaga seotud ühistegevuse võimalusi, üks päevakohasemaid on näiteks erametsaomanike puidu ühismüük. Heiki Hepner kirjutab kohalikust omavalitsusest kui metsaomanikust. Ulvar Käärt aga uurib, kuidas looduskoolid aitavad koostöös koolidega tutvustada lastele metsa ja loodust. Ühtlasi antakse uues numbris ülevaade Eesti metsatööstuse hetkeseisust, metsapõlengute uusimatest tõrjevahenditest ja RMK metsa majandamise pikaajalisematest kavadest.

 


Septembri Horisont uurib maomürki ja Antarktise järvi

Ajakirja kaanelugu on kodumaa ainsast mürkmaost harilikust rästikust ja mürkmadudest üldse, ühtlasi on tähelepanu all maomürkide uurimine. Artikli autorid Jüri ja Ene Siigur kirjutavad, milline on Eesti teadlaste panus selles valdkonnas ning miks püüavad teadlased maomürgi koostisosadest valmistada just niisuguseid ravimeid, mis kas vaigistavad valu, alandavad vererõhku, väldivad või lagundavad trombe.

Usutlusest merebioloog Jonne Kottaga selgub, miks võib Läänemeres toimuvat pidada erakordseks. Geoloog Rein Vaikmäe selgitab, miks joostakse võidu au nimel saada Antarktise järvedest esimene usaldusväärne veeproov. Meetodit, millega tehti dokumentidest koopiaid enne tänapäevaste paljundusmasinate võidukäiku, kirjeldab ajalooarhiivi konservaator Jaan Lehtaru. Veel on juttu sellest, kuidas sünnivad vabad planeedid ja miks otsitakse Päikese teisikuid, kuidas on möödunud olümpiaadiaasta meie noortel matemaatikutel ja mil moel on teadus mõjutanud filmirežissööri, lavastaja, teatrikunstniku ning muusiku Hardi Volmeri elu.

Septembrinumbrist saab teada sedagi, et eesti rahva muuseumi kogudes on muu hulgas tallel 22 hiirelõksu ja 15 rotilõksu; millega tegeletakse Kumu kunsti konserveerimise osakonnas ning kui haruldased on Narva karjääri Devoni kihtidest tänavu saadud kalaleiud.
LOODUSAJAKIRJA UUDISED


Pilt Suurupi pilvemaastikust pälvis pilvefotode võistluse esikoha (foto: Indrek Vendelin)

Kauneima pilvepildi on teinud Indrek Vendelin

Blogi „Ilm ja inimesed” ning ajakiri Horisont korraldasid tänavu esimese pilvepiltide fotovõistluse. Laekunud piltidest tunnistati ülekaalukalt parimaks Indrek Vendelini foto Suurupi taevalaotust ilmestanud pilvemoodustistest.

Teise ja kolmanda koha selgitamine osutus žüriil aga märksa keerulisemaks, kuid lõpuks valiti välja Kalmer Saare müstiline helkivate ööpilvede foto ja Knut Nuudi pilt väga erilisest pilvest.

 


Ajakirja tellijatele on kingituseks raamat

Loodusajakiri annab teada, et mis tahes meie ajakirja aastatellimusega saab kingituseks huvitava raamatu sarjast „Looduse raamatukogu”. Kui tellite mitu ajakirja, kingime aga kolm-neli raamatut, olenevalt tellimusest. Selle saab vormistada meie veebilehel http://e-pood.horisont.ee/ajakirjade-tellimine või telefoni teel 610 4105.

Juba detsembris ilmub raamat „Ameerika metsad”, mille saavad ajakirjaga kaasa Eesti Metsa tellijad. Seevastu Loodusesõbra tellijate postkasti jõuab tasuta raamat „Roheliste Rattaretk 25”.


EESTI SÕNUMID 


Eestis oli kõige haruldasem linnuliik tänavusel rahvusvahelisel linnuvaatluspäeval tuttlõoke (Galerida cristata) (foto: wikipedia)

Nädalavahetusel loendati Eestis linde

Möödunud nädalavahetusel olid rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch, sedapuhku juba 20. korda. Ürituse raames vaadeldi ja loendati linde ligi neljakümnes Euroopa riigis.

Eestis oli pühapäeva õhtuks ornitoloogiaühingule teada antud 112 000 loendatud linnust 154 liigist. Kõige arvukamalt nähti valgepõsk-laglesid (33 000 lindu), kuldnokkasid (6300), kalakajakaid (5400), siisikesi (4500) ja metsvinte (3600). Üldiselt paistis vaatlustest silma hanede-laglede, partlaste ja kajakate rohkus.

Märkimisväärset lindude rännet nädalavahetusel ei täheldatud, seetõttu on vaadeldud lindude arv tagasihoidlik. Kõige sagedasemad olid rasvatihane, hallvares, pasknäär, harakas, musträstas ja suur-kirjurähn. Haruldus oli tuttlõoke (fotol), ent see lind on juba vana tuttav: ta on Pärnumaal Munalaiu sadamas tegutsenud alates augustist. Põnevust pakkusid hilised rändurid, näiteks piiritaja, öösorr, sinirind, hall-kärbsenäpp, ristpart, väikekajakas jt.

Seni laekunud andmete põhjal on kõige rohkem liike vaadelnud Uku Paal, Mariliis Märtson jt Saaremaal Sõrve poolsaarel: kokku 111 liiki. Neile järgnevad Margus Ellermaa jt Kihnus 86 liigiga, Kalle ja Liina Muru Kablis ja Lõuna-Eestis 85 liigiga ning Riho Männik Kablis ja Viljandimaal 80 linnuliigiga.

Linnuvaatluspäevade vaatlusandmed palutakse edastada hiljemalt 11. oktoobril kodulehe http://vaatleja.5dvision.ee/observations/create kaudu.

EOÜ

 


Võistkond „Copper Owl” esitleb oma stendiettekannet võistluse „Noored Euroopa metsades” Eesti finaalis (foto: Kristi Teppo/ Eesti metsaselts)

Koolinoored pälvisid rahvusvahelisel metsandusvõistlusel neljanda koha

Septembri viimasel nädalal peeti Portugalis, Peneda-Gerêsi rahvuspargis rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades” finaal. Õpilastel tuli teha poolesajast küsimusest koosnev test Euroopa metsanduse kohta ning pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses”.

Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna hulgas tuli Eesti neljandaks. Eestit esindanud prantsuse lütseumi võistkonda „Copper Owl” kuulusid Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson (juhendaja Marje Väli). Võistkond kogus 72 punkti, neid edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti).

Eestis koordineeris võistlust Eesti metsaseltsi projektijuht Kristi Teppo, kelle sõnul on tänavune tulemus Eesti võistkonna parim läbi aegade. Tähelepanuväärne on seegi, et tänavu esindas Eestit võistluse ajaloo noorim võistkond.

Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.

Võistluse ametlik koduleht: www.ypef.eu

Eesti metsaselts

 


Ülal teadusajakirjanduse sõbra auhind ehk Ökul ja all selle pälvinud mereuurija Tarmo Soomere (fotod: Vikipeedia ja veebiakadeemia.ee)

Teadusajakirjanduse sõbra tiitli pälvis Tarmo Soomere

Eesti teadusajakirjanike seltsi tunnustusena sai tänavu teadusajakirjanduse sõbra auhinna ehk Ökuli merelainete uurija Tarmo Soomere.

Tallinna tehnikaülikooli küberneetikainstituudis merelainete matemaatikat uuriv Soomere tõi teadusteemad ajakirjanduse kaudu jõuliselt üldsuse ette 2005. aastal, kui hoiatas saabuva jaanuaritormi eest. Sestpeale on Soomerest saanud innukas mereteaduse tutvustaja ja populariseerija nii meedias kui ka saalipubliku ees.

Akadeemik Soomerele otsustas teadusajakirjanduse sõbra auhinna anda žürii, kuhu kuulusid Arko Olesk, Kärt Jänes-Kapp, Margus Maidla ja Priit Ennet. Keraamilise auhinnakuju Ökul autor on Piret Kändler.

Soomere on varem valitud ka Postimehe aasta inimeseks (2005) ja Tallinna tehnikaülikooli aasta teadlaseks (2011) ning pälvinud 2011. aastal Eesti teaduse populariseerimise auhinna. Tänavu oli ta teist korda riigi teaduspreemia laureaatide hulgas.

Eesti teadusajakirjanike seltsilt on seni Ökuli saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011) ja füüsik Mart Noorma (2012).

Eesti teadusajakirjanike selts

 


Majandus on Läänemere keskkonnast olulisem

Eelmisel nädalal võtsid üheksa Läänemere-äärse riigi keskkonnaministrid ning esindajad Kopenhaagenis HELCOMi kohtumisel vastu deklaratsiooni, milles lepiti kokku edasises tegevuses, mis aitab parandada Läänemere seisundit. Paraku kaalusid lühiajalised majandushuvid taas üles keskkonnahuvid, seetõttu ei ole deklaratsiooni seisukohad piisavad, et parandada Läänemere seisundit.

Deklaratsioon sõnastati pärast keerulisi läbirääkimisi. Keskkonnakaitse mõttes on kõige suurem pettumus asjaolu, et ei jõutud kokkuleppele piirata laevadelt pärit lämmastikuheidet.

Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees Silvia Lotman nentis, et keskkonnaministrid üksi ei saa vajalikke samme astuda ning Läänemere hea seisundi jaoks on vaja ka teiste otsustajate tahet. Lotmani sõnul peaksid riigid rakendama meetmeid nii põllumajanduses, kalanduses, laevanduses kui ka teistes sektorites; mere parem seisund on perspektiivne ka majanduslikus plaanis.

Maineka konsultatsioonifirma Boston Consulting Groupi ja maailma looduse fondi (WWF) koostöös valminud Läänemere äriplaanist ilmneb, et Läänemere seisundi parandamine on kasulik ka sotsiaal-majanduslikus mõttes. Kõnealuse dokumendiga saab lähemalt tutvuda veebilehel http://elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1612-laanemere-ariplaan.

Kopenhaageni kohtumisel vaadati üksiti üle, kuidas riigid on suutnud täita 2007. aastal vastu võetud tegevuskava, mille siht on saada Läänemere olukord ühiselt kontrolli alla. Paraku selgub maailma looduse fondi värskes raportis, et riigid ei ole siiani suutnud täita endale võetud kohustusi. WWFi raportit saab lugeda Eestimaa looduse fondi veebilehelt: http://elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1594-laeaenemere-riigid-on-mere-olukorra-parandamisel-liiga-passiivsed.

Nii WWFi raport kui ka Läänemere äriplaan edastati 3. oktoobri HELCOMi kohtumise eel Läänemere-äärsete riikide ministeeriumidele palvega teha Läänemere kaitsel senisest märksa sisulisemat koostööd nii riigi sees kui ka teiste riikidega.

ELF

 


Tartumaa Konguta kooli juures tegutsev Juku akadeemia”  tunnistati tänavuseks parimaks haridusteoks (foto: Konguta kool)
Tänavune haridustegu on „Juku akadeemia”

Möödunud nädalavahetusel Tartus Vanemuise kontserdimajas toimunud üleriigilisel aasta õpetaja auhinnagalal „Eestimaa õpib ja tänab” kuulutati aasta haridusteoks Tartumaa Konguta kooli projekt „Juku akadeemia”.

„Juku akadeemia” populariseerib teadust algkooliõpilaste ja lasteaialaste seas. Sessiooniti korraldatud õppetegevuse käigus püütakse äratada õpilaste huvi teaduse vastu, muuta teadusteemasid neile mõistetavamaks ja lähedasemaks, muu hulgas tutvustatakse eri valdkondade teadlaste töid ja tegemisi.

Akadeemias algas tänavu teine õppeaasta ning õpe on tasuta. Õpilased saavad valida oma lemmikvaldkonna: kas matemaatika ja loodusteaduste, robootika, programmeerimise ja innovatsiooni, keeleteaduse ja sotsiaalainete või ajaloo ja kultuuripärandi õppesuuna. Koos juhendajaga valmib igal õpilasel uurimistöö, mis kantakse ette Konguta kooli teaduskonverentsil ning mis koondatakse Juku Akadeemia trükisesse.

„Juku akadeemiaga” saab tutvuda veebilehel http://jukuakadeemia.weebly.com.

Koolielu/Loodusajakiri

 

TASUB OSALEDA


Eesti maaülikooli kolmapäevaõhtute sarja avaettekande teeb Peeter Nõges (foto: ETIS)

Kolmapäevaõhtud: „Kuidas vesi kliimamuutusi peegeldab?”

Täna, 9. oktoobril kell 17 algab Eesti maaülikooli kolmapäevalugude sarja uus hooaeg. Ettekandeid ja arutelusid peetakse endiselt Baeri majas (Veski 4).

Avaettekandega esineb EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur Peeter Nõges, kes räägib sellest, kuidas vesi peegeldab kliimamuutusi. Arutletakse selle üle, kas meie veekogud on soojemaks läinud, kas me peaks kliimamuutuste üle rõõmustama, mis saab jääst ja kaladest, kas järved mõjutavad kliimat jne.

Kolmapäevaste teeõhtute siht on tutvustada huvilistele populaarteaduslikus valguses maaülikooli uurimissuundi.

Üritus on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

EMÜ

 


Keskkonnaamet kutsub keskkonnahariduse konverentsidele

Keskkonnaamet korraldab oktoobris ja novembris Eesti eri paigus kuus keskkonnahariduskonverentsi, kus keskendutakse veele kui elutähtsale loodusvarale.

Konverentside programmid on koostatud, arvestades piirkondlikke eripärasid. Merega piirnevates regioonides on esikohal merega seotud teemad ning sisemaal on eelkõige vaatluse all siseveekogud. Ettekannetes ja töötubades räägitakse Eesti veekogude keskkonnaseisundist, märgaladest, vee-elustikust, võõrliikidest ja paljust muust. Töötubades antakse ka praktilisi näpunäiteid, kuidas koolitunde lihtsate vahenditega veelgi sisukamaks muuta.

Konverentsid toimuvad 10. oktoobril Pärnus Strandi konverentsikeskuses, 17. oktoobril Kääriku spordikompleksi konverentsikeskuses, 22. oktoobril Rakvere ametikoolis, 23. oktoobril Kuressaares Mardi hotelli konverentsikeskuses, 30. oktoobril Tallinna ülikooli konverentsikeskuses ja 7. novembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses.

Oodatud on kõik keskkonnahariduse valdkonnaga seotud inimesed: kooli- ja lasteaiaõpetajad, üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste juhid, keskkonnahariduskeskuste töötajad, haridusametnikud ja teised huvilised.

Osalemiseks tuleb valida endale meelepärane konverentsipaik ning registreeruda veebilehel http://keskkonnaharidus.lapub.ee. Osalus on tasuta; maakonnakeskustest viib konverentsipaika ja toob tagasi tasuta transport.

Ettekandeid ja töötubasid on võimalik hiljem järelvaadata www.keskkonnaharidus.ee.

Küsimuste korral pöörduda keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistiku poole: maris.kivistik@keskkonnaamet.ee, telefon 518 3249.

Keskkonnaamet



Eesti metsaseltsi korraldataval õppepäeval (14. oktoobril) minnakse tutvuma aktsiaseltsiga Valmeco (foto: Valmeco)

Eesti metsaselts kutsub õppepäevadele

Eesti metsaselts koostöös osaühinguga Metsaharidus korraldab sel sügisel mitu õppepäeva, mille raames uuritakse metsade mitmekülgset kasutust ja puidu väärindamise võimalusi, ühtlasi arutletakse meie metsandusega seotud teemadel. Igal õppepäeval käiakse tutvumas ühe Eesti metsa- ja puiduettevõttega või -asutusega.

Osalema on oodatud õpetajad, kohalike omavalitsuste liikmed, vabaühendused, ajakirjanikud ja kõik metsandusest ning loodusest huvitujad.

Järgmine õpperetk toimub 14. oktoobril: minnakse Jõgevamaale aktsiaseltsi Valmeco. Huvilistel palutakse eelregistreeruda aadressil http://bit.ly/16nL9mH või e-posti teel kristi.teppo@metsaselts.ee.

Üle Eesti toimuvate õppepäevade kohta leiab teavet aadressilt www.metsainfo.ee (koolitusprogramm „Tee metsa”).

Eesti metsaselts

 



Alustas tegevust säästva arengu hariduskeskus

Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi juures on alustanud tegevust säästva arengu hariduskeskus (SAHK). Keskus on seadnud sihi arendada nüüdisaegseid erialadevahelisi uurimissuundi, et edendada säästvat arengut ja haridust selle kohta, sh kõrgharidust. SAHKi juhatab Rea Raus.

Novembris hakkab keskus korraldama tasuta keskkonna- ja säästva arengu koolitusi looduskeskuste, looduskaitsealade, rahvusparkide külastuskeskuste, erahuvikoolide, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja FIEdena tegutsevatele keskkonnaharidusspetsialistidele.

Koolitus toimub tsüklitena viies 25 osalejaga rühmas Tallinnas, Haapsalus, Paides ja Viljandis, Silma õpikojas ja RMK Sagadi looduskoolis; ühtlasi korraldatakse kolmepäevane õppereis Lätti.

Huvilistel tuleb saata motivatsioonikiri hiljemalt 12. oktoobril, lisateavet leiab veebilehelt www.tlu.ee/SAHK.

Lähiajal kuulutab keskus välja ka keskkonna- ja säästva arengu täienduskoolitused põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpetajatele.

TLÜ ökoloogiainstituut


Loodusõhtu Türil

Järgmisel nädalal, 16. oktoobril kell 18 on hunditeemaline loodusõhtu Türi kultuurimajas (Hariduse 1). Aasta loomast räägib keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.

Kõik võivad osaleda tasuta.

Osalejatel palutakse enda tulekust teada anda e-kirja teel piret.eensoo@keskkonnaamet.ee või telefonitsi 384 8688.

Keskkonnaamet



Jätkub EOÜ mälumäng

Mälumängurid on taas oodatud osalema Eesti ornitoloogiaühingu ja Tartu keskkonnahariduskeskuse mälumängusarjas. Sügishooaeg avatakse 18. oktoobril kell 18 Tartu uues loodusmajas (Lille 10). Osaleda saab nii üksi kui ka võistkonnaga. Mängu juhib selgi korral Urmas Abel.

EOÜ

 


Tallinna botaanikaaia näituselaud (foto: Tallinna botaanikaaed)

Söödavat maa alt ja maa pealt 

Kuni pühapäevani, 13. oktoobrini, on Tallinna botaanikaaias lahti näitus „Söödavat maa alt ja maa pealt”. Tutvuda saab nii kodumaiste kui ka kaugetelt maadelt kaasa toodud viljade, mugulate, sibulate ja seemnetega. Paljudest neist sobib valmistada sööki ja jooki. Väljapanekust leiab ka üsna haruldasi balsapuu, torukassia, barringtoonia, sämplehiku, kuning-leekpuu, mitme palmi jpt eksootiliste taimede vilju. Ühtlasi saab uudistada mitut kartulisorti: nii uusi kui ka vanemaid, eestimaiseid ja piiritaguseid sorte, põnevust lisavad vigurkartulisordid.

Tallinna botaanikaaed


Ökoloogiakonverents ja LUSi aastapäev

Huvilised on oodatud osalema ökoloogiakonverentsil „Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime”, mille raames tähistatakse ka Eesti looduseuurijate seltsi 160. aastapäeva.

Üritus toimub 18.–19. oktoobril Tartus. Reedel kell 11 algab Tartu ülikooli aulas plenaaristung, kus saab kuulata ettekandeid Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime parandamise programmide kohta, samuti keskkonnakaitse ja -tehnoloogia, keskkonnaohtude, elurikkuse ja muude projektide esialgsete tulemuste kohta.

Konverents jätkub laupäeval kell 9 Omicumi suures auditooriumis (Riia 23b–105).

Registreerimisvorm, osavõtumaks ja muu täpsem teave on veebilehel www.lote.ut.ee/geo/okoloogiakonverents.

Tartu ülikool

 


Eelmisel aastal valiti teadusfoto võistluse üldvõitjaks Toomas Jagomäe pildiseeria, kuhu kuulus kolm fotot: vikerforelli viljastamata munarakk, koorumata (fotol) ja koorunud vikerforell 

Teadusfotode võistlus

Kuni 31. oktoobrini saab esitada pilte Eesti teadusfoto võistlusele. Oodatud on kaadrid teaduse tegijatest, uuritavatest objektidest, teadustööst jmt.

Võistlus toimub ka sel korral Vikipeedia keskkonnas, et kõigil huvilistel oleks võimalik hõlpsalt tutvuda esitatud töödega. Ühtlasi saab nende fotodega illustreerida entsüklopeediaartikleid ning nõnda on võistlustöödel ka hariduslik väärtus.

Teadusfoto võistluse algatas Eestis 2006. aastal mittetulundusühing TeadusTeave. Tänavu korraldatakse võistlus viiendat korda: aastad 2008–2010 jäid vahele. Üks osa üritusest on olnud rändnäitus, mida näeb aasta jooksul Eesti eri paigus.

Rohkem teavet leiab veebilehelt: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2013

Vikipeedia

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/