Looduse raamatukogu viimased väljaanded:

 
 

Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad

Kalle Karoles, Hendrik Relve.
MTÜ Loodusajakiri 2014

Raamatus vaadeldakse mõlema maailmajao metsade liigilist koosseisu ja metsandust ning jagatakse isiklikke muljeid retkedest sealsetesse metsadesse.
Raamat on varustatud rohkete fotodega.
Trükis on viimaseks osaks kahele eelmisele maailma metsade sarja raamatule.
Raamat on mõeldud kõigile looduse-, metsa- ja metsandushuvilistele.
 
 
 

Hunt

Koostaja Helen Arusoo.
MTÜ Loodusajakiri 2014

Kas hundil on metsas kohta? See on kontrollküsimus igaühele.
Raamatu kaante vahelt leiab vastuse, kas esivanemate teadmine hundi tähtsusest meie metsades on eestlaste mõtteviisis säilinud.
Aastal 2013 korjas ajakiri Loodusesõber lugusid matkajate kohtumisest kriimuga, fotograafide värskeid pilte hallivatimehest ja teadlaste artikleid käimasolevatest uuringutest. Raamat õpetab ka, kuidas kaitsta karja hundi eest ning kõneleb hundijahi vajalikkusest.
 
 

Imekaunis Antarktika

Autor Enn Kaup.
MTÜ Loodusajakiri 2014

Lõunanabamaa ehk Antarktika on manner kuhu väga vähesed reisihuvilised on jala maha pannud.
Enn Kaup on jäisel mandril elanud kokku üle kolme aasta. Pöörased tuuled, halvav külm, legendirohke avastamislugu ja hingematvalt kaunid vaated on vaid ühed tegelased selles raamatus. Üle väga pika aja on see meie uus polaarraamat meie oma autorilt. See on üle väga pika aja Eesti autori sulest pärinev raamat Antarktisest ja Antarktikast.
Raamatu väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
 
 
 

Eesti kojaga maismaatigude määraja

Autorid Piret Kiristaja, Annelie Ehlvest, Liina Remm. Henn Timmi fotod.
MTÜ Loodusajakiri 2014

Esimene eestikeelne maismaatigude määraja sisaldab 71 seni Eestis leitud kojaga maismaateo kirjeldusi.
Liikide kohta on esitatud olulised määramistunnused ja elupaigaeelistused. Määramist hõlbustavad teokodade fotod. Algajale on suureks abiks määramistabelid, mis võimaldavad teokoja järgi üsna lihtsalt kindlaks teha vähemalt perekonna. Kodade ehitust aitavad mõista selgitused ja skeemid. Teoses on esitatud maismaatigude ajakohastatud klassifikatsioon ning paljud teod on saanud uue eestikeelse liiginimetuse. Eesti maismaatigude süstemaatiline nimestik hõlmab nii kojaga kui ka kojata liike. Määraja on koostanud Eesti malakoloogia ühingu liikmed.
 
 

Roheliste rattaretked 25

Koostanud ja toimetanud Helen Arusoo.
MTÜ Loodusajakiri 2013

Suvi algab rattaretkega. Juba veerand sajandit. Ja üldsegi mitte planeeritult!
Kui 1987. aasta sügisel grupp Rakvere rajooni noori kokku tuli, ei kogunetud selleks, et panna alus rattaretkede traditsioonile. Koguneti hoopiski eesmärgiga kohaliku looduskeskkonna heaks midagi ära teha.

Loe veel…
Et oli aga fosforiidisõja aeg ning et see tont just meie kodurajooni kollitas, tuli talle hambaid näidata. Ja hambad olid meil, veel kodumajapidamiste lehmade rammusa piima varal kasvanutel, terved ja teravad. Kes oleks toona osanud arvata, et meie üleskutsele sellised inimhulgad järgnevad? Kõikjalt Eestist, nii paljudele läks korda meie piirkonna mure tuleviku looduskeskkonna pärast. Tuldi üksi ja gruppidena, tuldi loosungite ja lippudega, tuldi võitlema. Nagu 70 aastat varem vabadussõtta, kuid õnneks mitte püssidega. Tuldi vanade rattaloksudega, mis kippusid lagunema ning mis nõudsid meeletut tahtejõudu, et edasi rühkida. Õnneks olid siis veel talude teeotstel piimapukid, millel sai jalgu ja istmikku puhata. Veidi puhkust ja jälle edasi, peas müts või seljas särk näitamas, mida me eitame: EI FOSFORIIDILE! See emotsioon, mille tollest veerandsaja-aasta tagusest kevadest saime, oli võimas. See vääris kordamist. Nii saigi jätkatud võitlusi Ida-Virumaa keskkonnareostuste, Vene sõjaväe Kõrvemaal ja Paldiskis viibimise, Petseri varastamise vastu. Hambad olid meil jätkuvalt teravad ja me näitasime neid igal kevadel. Ühiskonnas aga toimusid muutused, elu arenes uues suunas, paljud probleemid leidsid lahendused ning loosungitega lehvitamise aeg sai otsa. Kuid rattaretked jäid. Ratastel suvealgused kujunesid rahuliku loomusega koguperesõitudeks, kus on jätkuvalt tore panna end füüsiliselt proovile, koguda teadmisi keskkonna-, kultuuri- ja looduseteemadel, lahutada meelt. Rattaretkede tegijad ei tunne vähimaidki väsimusemärke, sest retkelised ei väsi. Juba mitme põlvkonna inimesed on saanud osa sellest tohutust positiivsest emotsioonist, mis veerand sajandi eest sai jõu ning mis ei ole raugenud. Vanade rattaloksude asemel on kerge jooksuga kaasaegsed sõiduriistad, jalgade puhkamiseks pole enam teeääres piimapukke …, kuid hinges on sama mõnus tunne kui tookord, 1988. aasta kevadel.

Peep Veedla

 
 
 

Ameerika metsad

Kalle Karoles, Hendrik Relve.
MTÜ Loodusajakiri 2013

Raamat on järg möödunud aastal ilmuma hakanud maailma metsade sarjale. Esimene raamat oli pühendatud Euroopa ja Aasia metsadele, käesolev võtab vaatluse alla Ameerika metsad. Siinse raamatu esimene osa käsitleb Põhja- ja Kesk-Ameerika metsi, teine osa Lõuna-Ameerika metsi.

Loe veel…
Ülesehituselt järgib raamat samu põhimõtteid nagu „Euroopa ja Aasia metsad”. Alustatakse olulisemate ökoloogiliste vööndite ülevaatega, kirjeldatakse looduslikke olusid, metsi ja nimetatakse peamisi metsapuude liike. Seejärel võetakse vaatluse alla kummagi mandri riikide metsandus. Tihti tehakse seda üldistatuna, tuues välja ajaloolisi ja regionaalseid erijooni. Nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika metsade käsitlus lõppeb isiklike muljete jagamisega retkedelt sealsetesse metsadesse. Olulisemate terminite osas väärib märkimist „ökoloogiline vöönd”. Eelmises raamatus oli selle asemel kasutusel termin „ökoloogiline piirkond”. Pärast konsulteerimist Tartu ülikooli professori ja ökoloogi Meelis Pärteli ning teiste erialateadlastega on nüüd kasutusele võetud sobivam eestikeelne termin. Maailma metsade ja metsanduse kohta pole seni eesti keeles ilmunud ühtegi ülevaatlikku raamatut. Käesoleva maailma metsade teine osa jätkab selle tühiku täitmist. Järgmisel aastal on kavas välja anda sarja kolmas ja viimane raamat.

Hendrik Relve

 
 
 

Higgsi bosoni lugu
Füüsika

Andi Hektor, Kristjan Kannike.
MTÜ Loodusajakiri 2013

Eesti osakestefüüsikud ANDI HEKTOR ja KRISTJAN KANNIKE on kirjutanud kaheksanda “Looduse raamatukogu” sarja raamatu füüsikast ja Higgsi bosonist, nende oma sõnade järgi 2012. aasta ja vahest kogu 21. sajandi alguse teadusuudiste suurimast kangelasest.

Loe veel…
Aga miks peaks üldse mõtlema Higgsi bosonist – osakesest, mis kaalub imevähe ja pärast sündi kohe laguneb?
“Kas seepärast, et Briti füüsikateoreetik Peter Higgs ärkas nelikümmend kaheksa aastat igal hommikul lootusega, et tema ennustatud osake on lõpuks ometi avastatud? Või on põhjus hoopis selles, et tuhanded teadlased töötasid aastakümneid selle nimel, et laboris mõned Higgsi bosonid tekitada ja nende murdosa sekundist kestev olemasolu ära mõõta?” küsivad autorid. Ja vastavad: “Too osake on osakestefüüsikute jaoks justkui täpp i peal. Ilma selle täpita, mille kindlakstegemine võttis aastakümneid, polnud sugugi kindel, kas meie arusaamine maailma algtõdedest on ikka õige.”
Et selgitada Higgsi bosoni auväärset rolli osakestefüüsikas, visandavad autorid lugejale alustuseks füüsikute maailmast suurema pildi, peatuvad seejärel Higgsi bosoni avastamislool ja rollil ning kirjeldavad lõpuks, kuidas osakestefüüsikud tänapäeval töötavad – millised on nende laborid ja aparaadid ning kus need asuvad. Puudutamata ei jää ka Eesti osakestefüüsika käekäik.

 

Setomaa

Koostaja Helen Külvik.
96 lk, pehme köide, lakaga tagakaas

Setomaa on maa rajajoonel. Ida ja lääne piiril kultuuriliselt, ent ka looduse poolest. Ajalooline Setomaa ei lõpe kontrolljoonega. Suur osa Setomaast jääb teise poole “seto müüri” ning ehkki selle ala looduse kohta teame mõnevõrra vähem, tehakse raamatus põikeid ka sinnapoole.
See raamat on väike ja asjalik teejuht Setomaa looduse juurde. Osad artiklid on varasemalt küll Eesti Looduses ilmunud, kuid lisatud on uusi fakte ja teadmisi ning raamatus on ka päris uusi kirjutisi.
Raamatu tagakaanel on avatav Setomaa kaart, mis hõlbustab raamatus kirjeldatud vaatamisväärsuste ja looduskauniste paikade asukoha määramist ning sellesse enam kui põnevasse Eestimaa nurka reisi planeerimist.
 

Euroopa ja Aasia metsad.

Koostajad Hendrik Relve ja Kalle Karoles.

Metsandus, nagu muudki valdkonnad tänapäeva maailmas, on globaliseerumas. Ka Eesti metsades ja metsanduses toimuv on rohkem kui varasematel aegadel mõjutatud sellest, mis toimub Euroopas, aga ka mujal maailmas. Neil teemadel pole aga eesti keeles seni ilmunud ühtegi ülevaatliku raamatut. Käesolev väljaanne alustab tühiku täitmist. Siinses raamatus on vaatluse all on Euraasia mandri metsad ja metsandus. Edaspidi tahame jätkata teiste maakera piirkondadega.

Loe veel…
Raamatu esimene pool kõneleb Euroopast, maailmajaost, kuhu kuulub ka Eesti. Päris huvitav on jälgida, millises valguses paistab kodumaine metsandus, paigutatuna Euroopa taustale. Lühidalt kokku võttes kuulume koos Soome, Rootsi ja teiste lähinaabritega Euroopa põhjala metsarikkasse piirkonda, kus metsandusel on ühiskonna jaoks suhteliselt suur tähtsus. Raamatu teine pool on pühendatud Aasia metsadele. Osa sealseid regioone, nagu Kesk- ja Lääne-Aasia on oma looduslike tingimuste tõttu olnud alati suhteliselt metsavaesed. Seevastu näiteks Kagu-Aasias laiuvad praeguseni ulatuslikel aladel mitmekesised lähistroopilised ja troopilised metsad.
Nii Euroopa kui ka Aasia poole käsitlus on ühesuguse ülesehitusega. Alustatakse olulisemate ökoloogiliste piirkondade ülevaatega, kirjeldatakse looduslikke olusid, metsi ja nimetatakse peamisi metsapuude liike. Seejärel võetakse vaatluse alla kummagi maailmajao riikide metsandus. Tihti tehakse seda üldistatuna, tuues välja ajaloolisi ja regionaalseid erijooni. Euroopa ja Aasia poole käsitlus lõppeb isiklike muljete jagamisega retkedelt sealsetesse metadesse.

 
 

Sammud omas Eestis

Autor: Juhani Püttsepp, Ingmar Muusikus

Aastatel 2005–2009 kõndisid fotograaf Ingmar Muusikus ja lastekirjanik Juhani Püttsepp kaks korda Eesti ühest otsast teise, tehes reportaaže ajakirjale Loodusesõber. Käesolev raamat on tagasivaateline rännupäevik. Eesti on pisike, siiski annab tükk maad tema pinnal astuda, kui otsejoones püüda minna. Eesti on ilus, sellest saad päriselt aimu siis, kui kõnnid metsaradu ja põlluteid pidi.
 
 
 
 
 

Aasta puud 2

Koostanud Ann Marvet

Raamatu «Aasta puud» koostaja Ann Marvet: «Taasiseseisvumise esimese kümnendi isamaaliste meeleolude ajel sugenes muude algatuste kõrval soov valida oma rahvuslinnu, -lille ja -kivi kõrvale ka rahvuspuu. Ajakirja Eesti Loodus lugejate lemmikuiks osutusid kadakas, kuusk, mänd ja pärn, ent lõplikku valikut teha oli raske. Ja siis, 1995. aastal, soovitas professor Viktor Masing rahvuspuu asemel järgida põhjanaabrite eeskuju ning valida igal aastal üks puuliik – puude perekond, et sellega lähemalt tuttavaks saada. Esimene aasta puu (1996) oli kadakas, temale järgnesid kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab (2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010) ning perekonnakaaslased jalakas ja künnapuu (2011).»
 

Kaukaasia
Riigita rahvad

Koostanud Andrus Mölder, toimetanud Kärt Jänes-Kapp

«Riigita rahvad. Kaukaasia» annab kompaktse ülevaate selle maailma piirkonna riigita rahvaste tänapäevast ja ajaloost, kultuurist, keelest, usundist, majandusoludest, väljapaistvatest esindajatest, lippudest. Juttu on ka võimalikust tulevikust, mille puhul põhiliselt islamiusuline Kaukaasia leiaks autori arvates head eeskuju näiteks Iraagist.

Loe veel…
Looduse Raamatukogu neljanda raamatu «Riigita rahvad. Kaukaasia» autor Andrus Mölder on pikka aega huvitunud väikerahvastest ja rahvuslippudest, viimastel aastatel eeskätt riigita rahvastest ja nende sümboolikast. Ta on tutvustanud Horisondis maailma riigita rahvaid ja nende probleeme alates aastast 1999 ning salvestanud alates 2004. aasta suvest 75 raadiosaadet 72 riigita rahvast. Looduse Raamatukogu on uus teaberohke raamatusari loodusest, teadusest ja kultuurist. Sari süveneb põhjalikumalt ajakirjades Horisont, Eesti Loodus, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul käsitlust leidnud teemadesse.

 
 

Aare Baumeri köögifüüsika katsed
Vaatame, mis välja tuleb!

Koostanud Aare Baumer, toimetanud Helen Arusoo

«Soojal ajal on hea katsetada külmaga. Külmal ajal on hea katsetada soojaga. Pimedal ajal on hea katsetada valgusega. Valgel ajal on hea katsetada pimedusega. Kõik, mis meid ümbritseb, on katsetamist väärt,» kirjutab Aare Baumer oma füüsikakatsete raamatu sissejuhatuses. Siit leiab vahvaid köögifüüsika katseid nii suveks kui talveks, aga ka kiireid põnevaid trikke sünnipäevade elavdamiseks.

Loe veel…
Selle raamatu abil saate ise teha vesiliiva ja vesipüksi, piimavikerkaart ja soolast stalagmiite, aga ka keefiriga lambipirni põlema panna. Arvesse on võetud, et iga katse jaoks vajamineva materjali eelarve ei ületaks 6,4 euro piiri ehk et ei oleks kulukas. Katsed sobivad lastele, aga ka vanematele ei tee liiga mõnede füüsika põhitõdede meeldetuletamine. Mõne katse jaoks on vaja siiski kogu pere koostööd – näiteks puhkudel, kui vesi ja elekter kokku saavad.
Aare Baumer on töötanud 10 aastat Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuhina ning toimetanud pea sama kaua ajakirja Loodusesõber Köögifüüsika rubriiki. Aare Baumerit näeb sageli telemaastikul, kus ta on esinenud ETV hommikuprogrammides ning juhtinud saadet «2020» Eesti tulevikuvisioonidest. Viimastel aastatel on Aare rännanud ringi üle kogu Eesti oma teadusteatri etenduste programmiga. Eesti teaduste Akadeemia ja SA Archimedes omistasid 2010. aastal Aare Baumerile parima teadust ja tehnoloogiat populariseeriva teadlase/ajakirjaniku/õpetaja peapreemia.

 

Aasta puud 1

Koostanud Ann Marvet

Iga puu/puude perekonna kohta on raamatus üks pikem ja paar-kolm lühemat artiklit, mõned pildilood – huvitav pilt seletava tekstiga – ning lõpuks n.ö. viitelood sisukatest artiklitest, mida kuidagi ei ole õnnestunud kokku suruda. Väljapääsuna sai nopitud neist mõned huvitavad faktid ning lisatud täisviide artiklile Eesti Looduses – lugejaile, kelles kirjapandu uudishimu äratas. Raamatu esimesse osasse on mahutatud teave seitsme aasta puu kohta (1996–2002).

185x58 aafrika metsad.indd

Uus raamat „Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad”

Sarjas „Looduse raamatukogu” on ilmumas uus raamat „Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad” Raamatus vaadeldakse mõlema maailmajao metsade liigilist koosseisu ja metsandust ning jagatakse isiklikke muljeid retkedest sealsetesse metsadesse. Raamat on varustatud rohkete fotodega. Trükis on viimaseks osaks kahele eelmisele maailma metsade sarja raamatule. Raamat on mõeldud kõigile looduse-, metsa- ja ……»

 Eesti Mets, Looduse raamatukogu

Ilmus raamat “Imekaunis Antarktika”

Eile esitles MTÜ Loodusajakiri uut “Looduse raamatukogu” väljaannet “Imekaunis Antarktika”. Raamatu autor on bioloog Enn Kaup. Lõunanabamaa ehk Antarktika on manner, kuhu väga vähesed reisihuvilised on jala maha pannud. Enn Kaup on jäisel mandril elanud kokku üle kolme aasta. Pöörased tuuled, halvav külm, legendirohke avastamislugu ja hingematvalt kaunid vaated on ……»

 Horisont, Looduse raamatukogu

Looduse raamatukogu sarjas on ilmunud teomääraja

Teod, eriti nende kojad, on väga mitmekesised oma kuju, suuruse ja värvi poolest. Kui neid lähemalt tundma õppida, avaneb väga põnev ja kirev pilt, mis üllatab kaunite vormide rohkuse ja aksessuaaridega: ribid, ogad, karvakesed, huuled ja hambad. Looduse raamatukogu sarjas valminud teoraamat on esimene eestikeelne trükis ilmunud määraja, mis annab ……»

 Eesti Loodus, Looduse raamatukogu

13.01 kl 18 – Roheliste rattaretked 25, Elgula ja Kikase õhtu

Esmaspäeval 13.01.2014 kell 18.00 on Eesti Rahvusraamatukogus Loodusõhtu, kus meenutame eredamaid hetki roheliste rattaretkede ajaloost ja vaatame filme ning pilte. Üles astuvad rattaretkede korraldajad Valdur Lahtvee, Aarne Valmis ja Peep Veedla. Kohal on ka rattaretkede idee autoreid Tiit Hunt. Sõna saab teadusajakirjanik Tiit Kändler Laulab rattaretkede lemmik Jaan Elgula ansamblist Justament. ……»

 Looduse raamatukogu, Loodusesõber, Väljaanded