Üraskid puus ehk Kas talvine sanitaarraie on otstarbekas?

Kuupäev:

Sel sajandil on kuuse-kooreüraskil Eestis tavapäraselt arenenud aastas kaks põlvkonda; samuti on teada, et teine põlvkond võib talvituda kuuse koore all [10]. Seetõttu on loogiline eeldada, et talvise sanitaarraiega saab üraskite arvukust piirata. Hiljuti tehtud uurimus seda siiski ei kinnita.

Tekst: KRISTJAN AIT, HEINO ÕUNAP, KRISTIINA PALM-HELLENURM, FLOORTJE VODDE, ARGO ORUMAA

Fotod: KRISTJAN AIT

Kliimaministeerium on viimastel aastatel üha jõulisemalt ärgitanud metsamajandajaid pidama lindude pesitsusrahu [5]. Samuti saab looduskaitseseaduse alusel keelata kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis puidu kokku- ja väljaveo külmumata pinnaselt; niisugust piirangut rakendatakse näiteks kõigis metsise püsielupaikades. Seega on talvise raie ja üraskikahjude ohjeldamise kokkupuutepunkte mitu. Ent täpsemalt ei ole talvise raie mõju üraskikahjustustele Eestis uuritud. Selleks et seda teadmistelünka täita, seadsime Eesti maaülikooli metsaökoloogia töörühmas sihi selgitada välja mõned aspektid.

Esiteks pakkus meile huvi, milline on suvel haudme rajanud üraski paljunemisedukus ja koore all talvituva üraskipopulatsiooni (teise põlvkonna) ellujäämus. Teiseks soovisime saada teada, kas on võimalik teha otsus raie otstarbekuse kohta, vaadeldes üraskiga nakatunud puid inimsilmade kõrguselt, või muutub üraskite asustustihedus märkimisväärselt puu kõrgemas osas. Üksiti oli siht selgitada välja, kas peale kuuse-kooreüraski (Ips typographus (L.)) tegutseb samades puudes teisi üraskiliike ning milliseid üraski looduslikke vaenlasi puudes leidub.

Välitöid tegime 2022/2023. ning 2023/2024. aasta talvel Võru-, Valga- ja Jõgevamaal (vt ⑥). Viies üraskikoldes langetati kokku 48 veel rohelise võraga kuuske, mille tüvedel oli talve alguses näha üraski sisenemise avasid (vt ②). Langetatud kuuskedelt võeti kahelt poolt tüve iga paari meetri tagant kooreproovid. Iga proovitüki kohta pandi kirja üraski arvukust kirjeldavad näitajad, mille põhjal sai rehkendada asustustiheduse (koorde sisenenud üraskite arv pinnaühiku kohta) ning paljunemisedukuse (emaste noormardikate arv emase vanamardika kohta) [2]. Samuti said kirja kõik kohatud üraskiliigid ja üraski looduslikud vaenlased.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

AASTA AUTORI VEERG | Lugu, mis peab jätkuma

Tekst: MARIS HINDRIKSON Mina ajakirja aasta autor ja kirjutan juhtkirja?...

Õpetaja, aednik ja sordiaretaja Jaan Raeda 150

Kutsume üles neid, kelle aias veel praegu ’Rae ime’ kasvab, andma teada puu asukoht ja kust istik pärineb. Tegemist on ju rahvusliku aardega, mille looja Jaan Raeda sünnist möödub tänavu 150 aastat

POSTER | Fotovõistluse loomafoto peapreemia

Valgest kalamehest sai võimsama küti saak. Mõne hetkega oli kõik möödas. Hea võtte rõõmu asemel tundsin vapustust ja nukrust.

Meie Bob, Eesti jämedaim haab

Kõndisin, pilk võrades ning mõttes merikotkas ja must-toonekurg. Võimsate okstega haavad on nende liikide lemmikpuud, millele sisemaal pesi rajada. Ehk on mõni suur lind ometi siia kolinud? Ühtäkki langes mu pilk võradest ühe haava jalamile ja suust pääses tahtmatult valla ohe.