Robotivaatlused Eesti looduses

Kuupäev:

Kurekael on põlluservas äratuntav vertikaalsete rostrumite järgi

Tekst ja fotod: INDREK MUST

Kui palju töötab Eesti looduses roboteid? Esmapilgul tundub vastus lühike ja igav: ei ühtegi. Ratastel ja roomikutel masinad liiguvad inimoperaatori juhituna, seega ei ole nad autonoomsed, nagu robotilt eeldatakse. Kohata võssa takerdunud robotkullerit ei ole küll päris võimatu, kuid see on otsitud näide, mitte päris. Ent kas väide, et Eesti põldudel, rohumaadel ja metsades töötab arvukalt roboteid, tundub usutav? Robotid looduses on kui kvantmaailma duaalsuse avaldus: ühtaegu on neid palju ja mitte ühtegi.

TAIMEDE SEEMNEKANDURID KUI ROBOTID

Bioloogiatekstid on robootikutele hindamatu allikas, sest seal kirjeldatakse tehnoloogiaid, mis on keerulistes keskkondades liikumise poolest sageli kümneid aastaid ees praegusest tehnikatasemest. Bioloogia on tehnoloogia vaates samal ajal nii täielik ulme kui ka paratamatu tulevik. Aga kuidas ühendada ulme praegusega? Just botaanikas on viimastel aastatel saavutatud pidevus looduse ja tehnoloogia vahel: mõningaid taimede mehhanisme võib juba praegu käsitleda tehnoloogiana.

Eestiski laialt levinud hariliku kurekaela (Erodium cicutarium) seemneohted on silmapaistev näide bioloogia- ja robootikateaduse ristumise ning teineteise täiendamise kohta, pakkudes värsket perspektiivi isegi tehisarule.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

AASTA AUTORI VEERG | Lugu, mis peab jätkuma

Tekst: MARIS HINDRIKSON Mina ajakirja aasta autor ja kirjutan juhtkirja?...

Õpetaja, aednik ja sordiaretaja Jaan Raeda 150

Kutsume üles neid, kelle aias veel praegu ’Rae ime’ kasvab, andma teada puu asukoht ja kust istik pärineb. Tegemist on ju rahvusliku aardega, mille looja Jaan Raeda sünnist möödub tänavu 150 aastat

POSTER | Fotovõistluse loomafoto peapreemia

Valgest kalamehest sai võimsama küti saak. Mõne hetkega oli kõik möödas. Hea võtte rõõmu asemel tundsin vapustust ja nukrust.

Meie Bob, Eesti jämedaim haab

Kõndisin, pilk võrades ning mõttes merikotkas ja must-toonekurg. Võimsate okstega haavad on nende liikide lemmikpuud, millele sisemaal pesi rajada. Ehk on mõni suur lind ometi siia kolinud? Ühtäkki langes mu pilk võradest ühe haava jalamile ja suust pääses tahtmatult valla ohe.