AASTA PUU | Saarel sada lehte. Saared ja saarikud rahvapärimuses

Kuupäev:

Tekst: MARJU KÕIVUPUU

Muhus Pädaste mõisas kasvav põline saar on väidetavalt 400-aastane. Foto 2015. aasta Maavalla koja hiite kuvavõistluselt  Foto: Christina Koronen

Saare valimine aasta puuks Eesti raamatu 500 aasta juubelil on õnnestunud valik. Arvatavasti teavad päris paljud mõistatust „Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest?“, mille vastus on mõistagi raamat. Folkloristid Erna Norman ja Selma Lätt on valinud 1960. aasta lõpul ilmunud eesti rahvapärimust tutvustava raamatu pealkirjaks just selle poeetilise mõistatuse [10].

Ehkki saar on meie mail vaata et üks viimaseid puid, kes lehte läheb, ja esimesi, kes sügisel lehed langetab, on ta suveroheluses oma lopsakate ja iseloomulike lehtede tõttu kergesti äratuntav. Kui neid hoolikalt vaadata ja fantaasia le voli anda, meenutavad saare paaritusulgjad liitlehed tõepoolest avatud raamatu lehti.

Õlipuuliste (Oleaceae) sugukonda kuuluv harilik saar (Fraxinus excelsior)– murdeti saarepuu, saarn, saarnas, suarn –on levinud kogu Mandri-Euroopas: idasuunas kuni Kaukaasia ning Alborzi mägedeni, läänes kuni Suurbritanniani ning Iirimaani ja põhjas Trondheimsfjordi piirkonnani Norras.

Soodsate olude korral võib saar kasvada kuni 250-aastaseks. Kahjuks on viimasel ajal saarele saanud saatuslikuks saaresurm, seenhaigus, mis on puudele laastavalt mõjunud just viimastel aastakümnetel [1].

Müütilise saare Yggdrasil kujutis teosest „Noorem Edda“ 1847. Joonistanud Oluf Olufsen Bagge

SAAR – EUROOPA RAHVASTE PÜHA ILMAPUU

Kõheleb orgudes uuditsev piiga

maha vajunud saarepuult Yggdrasillilt,

Idunniks hüütu, alfide võsu,

Iivaldri tütardest ea poolest keskmine [14].

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

AASTA AUTORI VEERG | Lugu, mis peab jätkuma

Tekst: MARIS HINDRIKSON Mina ajakirja aasta autor ja kirjutan juhtkirja?...

Õpetaja, aednik ja sordiaretaja Jaan Raeda 150

Kutsume üles neid, kelle aias veel praegu ’Rae ime’ kasvab, andma teada puu asukoht ja kust istik pärineb. Tegemist on ju rahvusliku aardega, mille looja Jaan Raeda sünnist möödub tänavu 150 aastat

POSTER | Fotovõistluse loomafoto peapreemia

Valgest kalamehest sai võimsama küti saak. Mõne hetkega oli kõik möödas. Hea võtte rõõmu asemel tundsin vapustust ja nukrust.

Meie Bob, Eesti jämedaim haab

Kõndisin, pilk võrades ning mõttes merikotkas ja must-toonekurg. Võimsate okstega haavad on nende liikide lemmikpuud, millele sisemaal pesi rajada. Ehk on mõni suur lind ometi siia kolinud? Ühtäkki langes mu pilk võradest ühe haava jalamile ja suust pääses tahtmatult valla ohe.