Praegune jäätmekäitlussüsteem ei aita tõkestada hispaania teeteo levikut, mistõttu on Ragn-Sells otsinud tõhusamaid lahendusi. Konsulteerides Eesti maaülikooli teadlastega on leitud, et seda nälkjat tuleb käidelda ohtliku võõrliigina ning kompostimise asemel hävitada isendid põletusahjus.
Eesti aedades ja parkides vohava hispaania teeteo (Arion vulgaris) probleem on iga aastaga järjest süvenenud. Sel suvel andis kliimaministeerium võõrnälkjale oma jäätmekoodi ning liigitas selle aia- ja haljastujäätmete hulka, mistõttu jõuab nälkjas üha suuremates kogustes ka jäätmevedajate tööpõllule. Seda nii otse elanikelt kui ka läbi linnadesse paigaldatud spetsiaalsete kogumiskonteinerite.
Ragn-Sellsi juhatuse esimehe Kai Realo hinnangul ei ole selline lahendus kõige mõistlikum ja ohutum ega aita pidurdada võõrliigi levikut. „Meie autojuhid näevad iga päev, et hoolimata inimeste pingutustest neid hävitada, jõuavad teod tihti jäätmejaama ikka elusalt ning võivad seal oma levikut jätkata. Samas isegi kui nad jõuavad haljastujäätmete hulka surnult, siis ei ole mure sellega lahendatud. Surnud nälkja munad võivad jäätmete seas edasi elada, mis tähendab seda, et kevadel inimestele kompostimulda jagades võib see kardetud elukas ringiga inimeste koduaeda tagasi jõuda,” selgitas Realo.
Ragn-Sells on pöördunud nõu saamiseks Eesti maaülikooli teadlaste poole. Koostöös on välja toodud kaks teravat probleemi, millele on vaja tähelepanu pöörata ja vastused leida. Seda osalt seetõttu, et ka jäätmekäitlejad on olukorrale erinevalt reageerinud: mõned käsitlevad võõrnälkjat tavalise aiajäätmena, teised keelduvad neid sootuks vastu võtmast. Selline vastuoluline praktika viitab vajadusele selgete ja teaduspõhiste juhiste järele, mis käsitleksid võõrnälkjate kogumist, vedu ja hävitamist.
Senine praktika on näidanud, et kompostimine ei ole tõhus. Teeteod võivad kompostimise käigus küll laguneda, kuid siht peab olema need tõhusalt hävitada. Suurtes kogustes võõrnälkjate lisamine kompostimisprotsessi seab kahtluse alla sertifitseeritud komposti kvaliteedi. Kui kompostimist kasutatakse võõrliigi hävitamiseks, ei tohiks sellist komposti turustada sertifitseeritud tootena.
Teine oluline probleem on ristsaastumise oht: võõrnälkja panemine jäätmekonteinerisse suurendab võimalust, et liik levib edasi ja satub teiste jäätmeliikide hulka. Eelistada tuleb teeteo kogumust eraldi konteinerisse, mille ahel on kontrollitud ja kus jäätmete äravedu tehakse lühikese aja tagant. Samuti tuleb arvestada, et võõrnälkja ja tema munadega kokku puutunud konteinerid tuleb puhastada erinõuete kohaselt.
„Probleemi teravdab asjaolu, et linnad on juba paigaldanud tigude jaoks konteinerid, kuid jäätmefirmad pole nende vastuvõtuks valmis. Samuti ei taipa kõik inimesed neid enne konteinerisse panemist hävitada, mis suurendab ristsaastumise riski,“ lisas Realo. Teetigude käitlus suurtes kogustes tavajäätmetena võib kaasa tuua ohtu keskkonnale ning see tegevus ei ole jätkusuutlik. Oluline on parandada inimeste teadlikkust, et hispaania teeteo panemine haljastusjäätmete hulka või nende vedu/käitlus koos muude jäätmetega ei ole ohutu. See soodustab võõrliigi levikut ja ühtlasi kahjustab kompostimisprotsessi, mistõttu võib komposti tootmine Eestis katkeda.
Ragn-Sells on pöördunud keskkonnaameti poole ettepanekuga, et hispaania teetigu peab käsitleda ohtliku võõrliigina, kelle suhtes tuleb rakendada erinõudeid ning käitlus peaks toimuma sarnaselt hävitamisele kuuluvate võõrliikidega (näiteks karuputkega saastunud pinnased). Ettevõte soovitab hispaania teeteod koguda eraldi ja hävitada põletamise teel.
Ragn-Sells / Loodusajakiri
Loe lisaks:
Eesti Loodus 3/2025 “Teod ja nälkjad aias: kas kahjurid või kasulikud kaaslased?“