PÕLLULT JA AIAST | TSITRUSELISTE MAAILM: HAPU, MAGUS JA LÕHNAV

Kuupäev:

Versailles’ lossi oranžerii pakub talvevarju tuhatkonnale kasti istutatud puule, kes suve veedavad väljas

Tekst:TRIIN NÕU Fotod: WIKIMEDIA COMMONS

Tsitruselised on ühed maailma armastatuimad ja enim tarbitud puuviljad. Neid hinnatakse mitte ainult nende värskendava ja ergutava maitse, vaid ka toitainerohkuse ning erilise lõhnarikkuse pärast. Apelsinid, sidrunid, mandariinid ja paljud teised tsitrusviljad on saanud osaks meie igapäevaelust nii toidus, ravimites kui ka ilutoodetes.

Tsitruselised on harilikult põõsad või puud, kes kasvavad 5–15 meetri kõrgusteks. Üksikult või kännases paiknevatel õitel on viis (harvemini neli) valget kroonlehteja rohkesti tolmukaid. Õlinäärmete tõttu lõhnavad õied tugevalt. Tsitruseliste vilja kutsutakse pomerantsviljaks, mis on oma ehituselt mari.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Eesti Looduse vestlusõhtud: 14. oktoobril karude ruumikasutus

Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad kolmapäeval,...

AASTA PUU | Haava leht ja naise keel ei seisa kunagi paigal … Haab rahvapärimuses

Värisevate lehtedega haavast on loodud rohkesti mütoloogilise sisuga regilaule, seletusmuistendeid ning kristlikke legende, keskne motiiv on puu ja inimese hirm või süütunne.

KOHANIMI | Varane Vargamäe

Aegade vältel on tosin kirjandusteadlast otsinud ja kirjeldanud A. H. Tammsaare teoste protomaastikke ja -tegelasi.

Karude ruumikasutus Eestis: miks vajame korralikke uuringuid?

Skandinaavias on pruunkarude liikumist GPS-i ja raadiokaeluste abil uuritud juba ligi nelikümmend aastat, kuid Eestis teame karude ruumikasutusest üllatavalt vähe.