Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE Fotod: TOOMAS KUKK
Mööda Saaremaad seigeldes jõuate varem või hiljem Kihelkonnale. Suure saare loodenurgas asuv Kihelkonna on mitme tee ristumise koht. Siit saab Papisaare sadamasse, mille kaudu minnakse Vilsandile. Siin on ainus kirikust eraldi seisev kellatorn Eestis. Mida me veel teame Kihelkonna kihelkonnast?
Kihelkonna on Saaremaa suurim ja läänepoolseim kihelkond. Ühtlasi paikneb siin Eesti vabariigi läänepoolseim äärmuspunkt, viie hektari suurune Nootamaa saar. Vilsandil asub meie läänepoolseim tuletorn ja üks Eesti vanimaid ilmajaamu, kus vaatlused algasid 1865. aastal. Muu hulgas on Vilsandi Eesti kõige päikesepaistelisem koht. Mitmest rekordist tuleb juttu allpoolgi.
Geograaf August Tammekann on kihelkonda kirjeldanud järgmiselt: „Khk. Saaremaa lääneosas, siia kuulub ka Vilsandi saar, koosneb Kihelkonna ja Lümanda v-st, kokku 402 km2, 7247 el. (1934). Khk-a peamise osa moodustab Saaremaa läänepoolne paene rannikumadalik, mis näitab oma pinnamoes selget viirulisust loode-kagu suunas. Seda osutavad Atla, Eerika, Kuusnõmme ja Tagamõisa poolsaare kuju ning nende jätkuks olevate saarte ja laidude ahelikud. Lamedate loode-kagu-suunaliste maakünniste vahelisi lohke mööda valgub merre rida väikesi ojakesi, mis saavad alguse khk-a keskosast levivaist soist. Khk-a idaserva tõuseb Saaremaa liivasele ja metsasele kesk-kõrgustikule, mille serv langeb ranna rannikumadaliku poole selgekujulise astanguna (nn Viidumägi). Asustus on koondunud rohkete sumbküladena eeskätt rannikumadalikule. Keskuseks on Kihelkonna alevik“ [14].