Aasta sammal kasvab vees

Kuupäev:

Harilik vesisammal kivile kinnitunult kasvamas Sulaojas, Krüüdneri külas Põlvamaal Foto: Nele Ingerpuu

Juba kümme korda on Eesti samblasõbrad valinud aasta sambla, 2026. aasta samblaks hääletati harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica). Nagu perekonnanimi ütleb, on tegu vees kasvava samblaga. Harilikule vesisamblale on iseloomulikud kiiljalt kokkumurtud paadikujulised lehed, mis kinnituvad tugevalt kividele või kaldaäärsetele puujuurtele. Voolujooneline välimus on vajalik selleks, et saada hakkama kiirevoolulistes ojades ja jõgedes. Siiski võib harilikku vesisammalt leiduda ka järvedes ja isegi meie üsna magedas merevees. Lühikest aega talub ta isegi kuivale jäämist. Kuna harilik vesisammal rikastab veekogu hapnikuga, on ta tähtis teistele veeorganismidele. Euroopas on levinud viis vesisamblaliiki, mis on praeguseks teada ka Eestist. Ent neli vesisamblaliiki on elupaiga suhtes märksa nõudlikumad ja Eestis haruldased.

Samblasõber/Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Tsaariaja rüütelkondade mundritest “maapäeva frakini”

Tekst: AGUR BENNO Varasemate aegadega võrreldes on praegusaja Eestis näha...

James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed avastusrohked aastad

Tekst: KALJU ANNUK Kunstniku kujutlus James Webbi teleskoobist kosmoses. Suure...

Kas tumeaine kaob neutriinouttu?

Tekst: ANDI HEKTOR ja KRISTJAN KANNIKE Juba 1960. aastatel hakkasid...

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...