Kaarna kutse

Kuupäev:

 

Päike oli juba kõrgel, kui liuglesin ühel veebruarikuu päeval suuskadel üle heinamaa. Sõit läks maanteeservast üle lageda, raba suunas. Seda hetkeni, mil kõrvu kostis kaarna kraaksatus. Sellele järgnes kohe teine, siis kolmas kõhedust tekitav heli. Varasemast teadsin, et kutsele järgnedes leian ribadeks kistud korjuse. Uudishimu sai võitu. Paarsada meetrit eemal riivas silma erkpunane värvilaik. Häirijale lähenedes puges hinge värin. Õhuke pulberlume kiht jäisel alusel oli tihedalt täis pikitud jälgi. Oli suuri ja väikeseid, kuid ei ühtegi selget. Külmunud verepritsmed katsid sätendavat lund. Korjust aga ei kusagil. Selle leidmiseks tuli järgida kaarnate kutset. Ei olnud see küll esimene minu „leitud” loomakorjus, aga poolnäritud elutu keha tekitas õõvastust siiski. Maapind kitse jäänuste ümber oli kõvaks tambitud. Siin-seal oli valgel lumel punaseid ja kollaseid toone ning karvatuuste. Käsi ei tõusnud kuidagi kaamerat tõstma. Nõrkushetk, mida hiljem olen kahetsenud. Kaarnate kraaksumine viirastus veel kõrvus, kui jõudsin rabaservale. Minu kõrval lookles Munalaskme oja ja selle kaldal üksik rada – suured jäljed oskuslikult sirgesse ritta sätitud.

Triin Leetmaa
19. veebruar (radokuu) 2011

Kas tegu oli hundiga?
Hundiuurija Peep Männil kommenteerib:

Usun küll, et tegemist oli hundiga. 2011. aastal oli neid ka päris palju, Nissi kanti jagus ka. Saan aru, et kits oli lagedal alal murtud ja siis metsa vahele viidud. Koer seda ei teeks, sööks kohapeal. Sirged jäljeread viitavad samuti pigem hundile. Tegu võis muidugi olla ka ilvesega, kes samuti murtud saagi varjulisemasse kohta tassib. Suure isase ilvese jäljed on ka pea sama suured kui hundil, jäljerida pole küll nii sirge. Oleks korjusest pilt ka, võiks rohkem oletada.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

AASTA AUTORI VEERG | Lugu, mis peab jätkuma

Tekst: MARIS HINDRIKSON Mina ajakirja aasta autor ja kirjutan juhtkirja?...

Õpetaja, aednik ja sordiaretaja Jaan Raeda 150

Kutsume üles neid, kelle aias veel praegu ’Rae ime’ kasvab, andma teada puu asukoht ja kust istik pärineb. Tegemist on ju rahvusliku aardega, mille looja Jaan Raeda sünnist möödub tänavu 150 aastat

POSTER | Fotovõistluse loomafoto peapreemia

Valgest kalamehest sai võimsama küti saak. Mõne hetkega oli kõik möödas. Hea võtte rõõmu asemel tundsin vapustust ja nukrust.

Meie Bob, Eesti jämedaim haab

Kõndisin, pilk võrades ning mõttes merikotkas ja must-toonekurg. Võimsate okstega haavad on nende liikide lemmikpuud, millele sisemaal pesi rajada. Ehk on mõni suur lind ometi siia kolinud? Ühtäkki langes mu pilk võradest ühe haava jalamile ja suust pääses tahtmatult valla ohe.