Septembri Horisont: madudega laboris ja puuriga Antarktises

Kas teate, et Eesti Rahva Muuseumi kogudes on muu hulgas tallel ka 22 hiirelõksu ja 15 rotilõksu? Mida arvab akadeemik Jüri Engelbrecht akadeemik Nikolai Alumäest? Millega tegeletakse KUMU kunsti konserveerimise osakonnas? Kui haruldased on Narva karjäärist Devoni kihtidest tänavu saadud kalaleiud? Kõigest sellest ja paljust muust saate lugeda septembrikuu Horisondist.
Seekordne kaanelugu, mis pärit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadurite Jüri Siiguri ja Ene Siiguri sulest, räägib kodumaa ainsast mürkmaost harilikust rästikust ja mürkmadudest üldse, aga eeskätt sellest, kuhu ollakse tänapäeval jõutud maomürkide uurimisega. Milline on selles vallas Eesti teadlaste panus? Miks püüavad teadlased maomürgi koostisosadest valmistada just niisuguseid ravimeid, mis kas vaigistavad valu, alandavad vererõhku, ennetavad või lagundavad trombe?
Horisondi pikemast intervjuust selgub, miks peab merebioloog Jonne Kotta praegu Läänemeres toimuvat erakordseks. Miks joosta võidu au nimel saada Antarktise järvedest esimene usaldusväärne veeproov, selgitab geoloog Rein Vaikmäe. Meetodit, millega tehti dokumentidest koopiaid enne tänapäevaste paljundusmasinate võidukäiku, kirjeldab ajalooarhiivi konservaator Jaan Lehtaru. Veel on juttu sellest, kuidas sünnivad vabad planeedid ja miks otsitakse Päikese teisikuid, kuidas on möödunud olümpiaadiaasta meie noortel matemaatikutel ja kuidas on teadus mõjutanud filmirežissööri, lavastaja, teatrikunstniku ja muusiku Hardi Volmeri elu.
Lisaks ülevaade fotovõistluse „Pilvepiir 2013” publikuhääletuse tulemustest.