METSAST JA PÕLLULT | Hernes ehk Ehk seitse poissi ühes kindas

Hernes on tuntud köögivili ja üks esimesi taimi, kelle inimene kultuuristas. Metsikut hernest tarvitati toiduks juba umbes 10 000 eKr Birma ja Tai piirialal....

LIHTNE KÜSIDA | Kes on muru üles sonkinud?

Murusonkijaid on mitmesuguseid. Kui murust on vaid väikseid tutte katkutud, võib süüdi olla mõni rästas, kes on innukalt vihmausse või putukaid otsinud. Pisut suuremaid...

Kuuse-kooreürask ja talvine sanitaarraie

EMÜ metsaökoloogid uurisid, millist mõju avaldab talvine sanitaarraie üraskite arvukusele. Saates küsime, miks eeldati, et talvisest sanitaarraiest on abi üraskite vastu ja millistele järeldustele...

Palverändurite jälgedel

Ajakirjas Horisont on juba aasta jagu ilmunud artiklisari „Palverändurite jälgedel“. Sarja värskeim lugu keskendub esemetele, mida palverändurid pühapaigast koduteele kaasa võtsid. Saates räägime, mis...

Läänemere tulevik

Ühest vastust küsimusele, milline tulevik ootab Läänemerd, on raske, kui mitte võimatu anda. Teisalt tuleb teadvustada, et praegused kliimamuutused erinevad eelnevatest Maa ajaloos toimunud...

VIKTOR MASING 100 | TEADLANE, ÕPETAJA, KOLLEEG

Tekst: ELLE ROOSALUSTE Viktor Masing oma 70. sünnipäevale pühendatud akadeemilisel koosolekul Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis kõnepuldis, 11.04.1995 Tartu Ülikooli muuseum ÜAM F 280:2 F Viktor Masing...

INTERVJUU | Iga laps võib olla matemaatikas edukas, kui keskkond toetab tema arengut

Matemaatika on vundament, millele toetub kogu inseneriõpe. Eesti ühiskonnas peetakse matemaatikat prestiižseks, ometi on paljudel inimestel olnud koolipõlves selle ainega pisut kibe suhe. Matemaatika...

Horisont 2/2025

Trükikojast on väljas Horisondi aprilli-mai number, milles saab alguse kaks uut rubriiki: „Vikinurk“ ja „Õpetusest võrsub iva“. Horisondile iseloomulikult saab värskest ajakirjanumbrist lugeda väga...

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Kuidas leida seda, mida ei ole?

Välitööd taimede tumeda elurikkuse leidmiseks.

Puhastuslodu sete ja põllumaa viljakus

Kümme aastat tagasi rajati Tartumaal, Uhti külas Eesti esimene suuremõõtmeline puhastusmärgala ehk puhastuslodu. Saatekülaline, TÜ keskkonnatehnoloogia kaasprofessor Margit Kõiv-Vainik selgitab, millist kasu toob puhastuslodu...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

NUPUTA: kliimamuutused

Ilm teeb trikke ja kliima muutub: Eesti Looduse 4/2026...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Kodu märgid

Kodul, lapsepõlvekodul on mingid dominandid, märgid ehk sümbolkujundid, semantika...

Leebem talv, karmimad valikud: teaduslik pilk Eesti kliima tulevikku

Tekst: MARILIIS KOLK, PIIA POST, VELLE TOLL Eesti kliimast rääkides...

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.
spot_img