Taastamisökoloogiaprofessor pidas avaliku loengu

Tartu ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm pidas 21. märtsil ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kas loodust saab taastada?“. Professor tõdes, et viimase sajandi kiired muutused maakasutuses,...

Looduskaitsekuu keskendub linnaloodusele

Tänavuse aasta looduskaitsekuu teema on „Loodus linnas“. Looduskaitsekuu algab 14. mail, emadepäeval, mis on ühtlasi looduskaitsepäev ning lõpeb 11. juunil loodusvaatluste maratoniga.Kuu alguses antakse...

TOIMETAJA VEERG | Kes aias?

Olen otsustanud lillepeenarde pindala vähendada. Selgitan kohe, miks.

Tänavune aasta on pühendatud puisniitudele

Puisniidud on läbi aegade olnud Eesti maastike lahutamatu osa. 2023. aasta on puisniidu teema-aasta, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu sellele, kuidas puisniite säilitada ja...

Prügisaartel varitsevad veidrad kooslused

Vaikse ookeanis põhjaossa on hoovused kokku kandnud maailma suurim prügimäe. Prügisaar on pea kaks korda suurem kui USA Texase osariik ja ulatub kohati mitmekümne...

Taavi Pae raamatule andmepärli auhind

Statistikaameti konkursi „Andmepärl 2023“ parima andmeloo tiitli on võitnud Taavi Pae raamat „Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“. Võitja selgus rahvahääletuse ja žürii hinnete...

Puisniitude taastamise kivid ja kännud

Tekst ja fotod: Toomas Kukk Poollooduslike ehk pärandkoosluste taastamise kohta on nii maaomanikel, looduses käijatel kui ka loodusteadlastel tekkinud hulk küsimusi: mida, kuidas ja kui...

SEIK | Supilinna üleujutused kui suure tsirkulatsiooni kajastus

Tekst: Juhani Püttsepp Emajõe tänavukevadise kõrgseisu ajal külastasin taas Supilinnas elavat sõpra Alari Ilvest. Nende krundi asupaik Marja tänava otsas on üks madalamaid kohti Tartus...

Teine tumeaine. Inimsõnnik

Tekst: Priit-Kalev Parts Sõna „inimene“ tuleneb ladinakeelsest sõnas „humus“, mis tähendab mulda. Olla inimene tähendab mõista, et me oleme võrsunud mullast ja saame jälle mullaks....

Päikesekellad

Miks mehaaniliste kellade kõrval kasutati ka taskusse mahtuvaid päikesekelli? Kui laialt oli levinud portatiivsete päikesekellade valmistamise oskus? Kas Eesti muuseumides on mõni kaasaskantava päikesekella...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Võnnu kihelkond – suur ja mitmekesine

Võib liialduseta öelda, et enamjagu eestlasi on käinud Võnnu...

Eesti Looduse õppekäik: elurikkuse laegas – uus Sõrve kaitseala

Ajakiri Eesti Loodus kutsub looduskaitsekuul matkale! Tule laupäeval, 25.05...

Kuidas kohanevad üraskid muutuva kliimaga?

Kuuse-kooreürask on laialt tuntud kahjur, kelle mõjust kuusikutele on...

Sada rida Eesti loodusest | Loodus, ühendatud väljade võrgustik

Loodust näeme küllaltki sarnaselt, aga tajume selles toimuvat eri...
spot_img