Geneetiline seire

Mis on geneetiline seire ja mis on selle eelised seni kasutusel olevate seiremeetodite ees? Kas geneetilisel seirel on puudusi? Geneetilisest seirest räägime TÜ teadurite-terioloogide...

Osteoarheoloogia ja stabiilsete isotoopide analüüs

Mida uurib paleopatoloogia? Mida saame teada minevikus elanud inimeste toidulauast, kui rakendame stabiilsete isotoopide analüüsi? Kui võimas „töövahend“ on vana DNA uuringud? Saates on...

Kas Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret?

Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN Eestis on suurkiskjate seiret tehtud juba pikka aega. Pidevalt arenenud seiremetoodikatest on meie lähiriikides, eelkõige Skandinaavias,...

Vaimuke, kiha, kooruke – kauaks uinunud loomanimed

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Möödunud suvel tähistasime Johannes Voldemar Veski 150. sünniaastapäeva. Keelemehena aitas Veski luua 180 000 oskussõna, sealhulgas ka sadu loodusteaduslikke termineid. Sada aastat tagasi, 1923....

Mis on hundile suurim oht?

Räägime hundist ja hundihirmust. Miks hunti peljatakse ja vaenatakse? Kus Euroopas läheb huntidel järjest paremini ning nende arvukus tõuseb jõudsalt? Kuidas see võib mõjutada...

Rannaniitude seire: karjatamine suurendab liikide koguarvu

Keskkonnaregistris on rannaniitudena arvel elupaiku, mis tegelikkuses on kas luited, taimestunud rannavallid, loopealsed, kuivad ja niisked pärisaruniidud või võsastunud-metsastunud alad. Need alad tuleks uuesti inventeerida.

Eesti Looduse sügisnumber uurib, mida teame Eesti loodusest

Uko Rand tutvustab Eesti kiirgusseireprogrammi. Maris Hindrikson ja tema kaastöölised Tartu ülikooli terioloogia õppetoolist kinnitavad, et Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret. Peep Männil arutleb,...

LIHTNE KÜSIDA: kas siilile peaks talvepesa meisterdama?

Kui keegi otsustab siili pesaehitusega aidata, peab enne tegutsemist hoolega järele mõtlema, muidu võib hoopis kurja teha.

EESTI KIHELKONNAD | Anseküla kihelkond: veega piiratud ja kirikuta

Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.

Rodo-lehevaablane Euura lipovskyi Eestis

Rodo-lehevaablase vastsed toituvad ainult heitlehistel rododel.

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Kaks kevadist kägukärbest

Tekst: AVE LIIVAMÄGI, PEETER TARLAP Fotod: AVE LIIVAMÄGI Lugu...

INTERVJUU | URMAS TARTES: „Igasugune muutus tekitab alguses kõhedust.“

Loodusteadlase ja -fotograafi Urmas Tartesega vestelnud Rainer Kerge. Fotod:...

Rahvusvaheline kodanikuteaduse projekt ootab tolmeldajate vaatlusi

Beeplants on vabatahtliku seire projekt, mille käigus uuritakse tolmeldajate...

Looduskaitsekuu tutvustab elurikast maaelu

Tänavuse looduskaitsekuu teema on „Elurikas maaelu“. Selle jooksul räägitakse...
spot_img