Loodusajakiri: Tartu eraaedade elurikkus

Tartu ülikooli kolme projekti koostöös uuriti Tartu eraaedu: küsitleti Tammelinna, Ülejõe ja Ihaste linnaosa aiaomanikke ning vaadeldi elustikku. Mida teada saadi, sellest räägivad semiootik...

Parimad noored linnutundjad on selgunud

20. märtsil toimus Tartu ülikooli loodusmuuseumi üle-eestiline linnuviktoriin, kus selgitati välja parimad noored linnutundjad. Viktoriini üldarvestuses saavutas esimese koha Pärnu Koidula gümnaasiumi tiim „Buteo“. Neljateistkümnendat...

Loodusajakiri: tehnokraadi kroonikad

Ajakirja Horisont veebruari-märtsi numbris ilmus esimene lugu artiklisarjast „Tehnokraadi kroonikad“. Saates on külas sarja autor Ülar Allas, kellelt küsime, mida tehakse TÜ arvutiteaduste instituudi...

Võrtsjärve ääres tähistatakse ülemaailmset veepäeva

22. märtsil tähistatakse Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuses ülemaailmset veepäeva, mis keskendub mageveele. Selle aasta teema on "Vesi rahu heaks." Vesi ei ole ainult ressurss, mida kasutada ja mille...

Loodusajakiri: lumikellukesed

Sel korral räägime lumikellukesest, meie aedade ühest esimesest õitsejast! Miks lumikelluke nii vara õitseb? Miks lumikellukesed sipelgatele meeldivad? Kas kõik lumikellukesed õitsevad kevadel? Kas...

Ornitoloogiaühing ootab teateid esimestest saabunud rändlindudest

Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Tähelepanelikelt vaatlejatelt oodatakse teavet näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese märkamise kohta. Rändlindude saabumisest saab...

Linnaaiad ja nende asukad ökomure ajastul

Linnade rohealad on planeedi elurikkuse hoius väga tähtsal kohal, kuna linnad laienevad ja hõivavad üha enam liikide elupaiku. Linna vastutus on hooldada avalikke rohealasid,...

Loodusajakiri: Eesti Looduse kevadnumber

Ajakirja Eesti Loodus märtsi-aprilli number keskendub elurikkusele, vaadeldes nii niidutaimede geneetilisi mustreid kui Tartu eraaedade liigirohkust ja andes soovitusi, kuidas meelitada aeda tolmeldajaid. Tähelepanu...

Karl II ja tema printsess

Karl II oli ilmselt kõige kuulsam ja enim armastatud must-toonekurg maailmas.

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Kas pesta või mitte pesta?

Mati Roasto, Mihkel Mäesaar, Marian Valk Eesti maaülikooli uuringu järgi...

Eesti strontsiumi aluskaart avab muinasrännete uurimisel uusi perspektiive

Raivo Suni 2016. aasta suvel avaldati kaks Eesti arheoloogide osalusel...

Enesetapp keskajal: näiteid 13.–15. sajandi Prantsusmaalt 

Kaisa Raid Seal, kus elavad inimesed, on alati tulnud ette...

Tumeaine detektor näeb päikeseneutriinosid

Andi Hektor, Kristjan Kannike Igale maapinna ruutsentimeetrile langeb sekundis kümneid...
spot_img