Loodusajakiri 2018-12-27
Avaldatud: 27. detsember 2018

Ajakirja Eesti Loodus detsembrinumbrist saab lugeda põllumajandusest
evolutsioonilis, ökoloogia pilgu läbi. Saate külaliseks on üks loo
autoritest, TÜ doktorant Susanna Vain, kes räägib taimede
grupikäitumisest; riiakatest ja sõbralikest taimedest; evolutsioonilisest
mänguteooriast ning sellestki, et taimedelgi on veri paksem kui vesi.

Loodusajakiri 2018-12-20
Avaldatud: 20. detsember 2018

Ajakirja Eesti Mets talvenumbrist saab lugeda oletatavate vääriselupaikade
nimekirjadest tekkinud segadusest; sakslaste kogemustest metsa kasvatamisel
märgaladel ja ungarlaste püsimetsa kaitsealadest; männikutes levivatest
juuremädanikest ning metsavärvuliste talvisest elust. Ajakirja tutvustab
Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron.

Loodusajakiri 2018-12-06
Avaldatud: 6. detsember 2018

Ajakirja Eesti Loodus detsembrinumbrist saab lugeda mere- ja rannikukultuurist; põllumajandusest evolutsioonilise ökoloogia vaatenurgast; Galapagosest; ERM-i ümbruse haljastusest ja paljust muustki, sealhulgas pikamat intervjuud Mari Kalkuniga. Saate külaliseks on Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Loodusajakiri 2018-11-29
Avaldatud: 29. november 2018

Ajakirja Eesti Mets sügisnumbrist saab lugeda kahest meil elavast nugisest: mets- ja kivinugisest. Saates on külas artikli autor, loodusmees Vahur Sepp, kellega räägime nugise elupaiga-eelistustest; tema huvist oravapesade, kanaliste munade ja mesilastarude vastu ning sellestki, kuidas kutsutakse kivinugist Saksamaal.

Loodusajakiri 2018-11-22
Avaldatud: 22. november 2018

Ajakirja Horisont värskest numbrist saab lugeda, millised olulised sündmused toimusid Eesti ajaloos 1918. aasta novembris; millest andis teada esimene Riigi Teataja; Läti ajaloost – alguse sai uus artiklite sari „Ei saa me läbi Lätita“; eestlastest-Kaali järve tekkepõhjuse mõistatuse lahendajatest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Helen Rohtmets-Aasa.

Loodusajakiri 2018-11-08
Avaldatud: 8. november 2018

Ajakirja Eesti Loodus novembri numbris on artikkel karu ja mägra „korteritest“. Saates on külas üks loo autoritest, TÜ terioloog Egle Tammeleht, kellelt uurime, kuidas mesitarusid karude eest kaitsta; saame teada, mis riigi mägrad on Euroopas kõige paremini läbiuuritud ja arutleme, miks elab Lätis nii vähe karusid.

Loodusajakiri 2018-11-01
Avaldatud: 1. november 2018

Ajakirja Eesti Loodus novembrinumbri kaanefoto on karust: ajakirjast saab lisaks karule lugeda ka mägrast, aasta mullast 2018, sitka kuusest ning kapsast, Tulemaa kargetest maastikest ning pikemat intervjuud akadeemik Dimitri Kaljoga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Loodusajakiri 2018-10-25
Avaldatud: 25. oktoober 2018

Ajakirja Eesti Mets sügisnumbrist saab lugeda ülevaadet puitmajade tootmise hetkeseisust. Saates seevastu räägime vanadest väärikatest puitehitistest: külas on Andres Uus, kes töötab käsitöö palkmaju tootvas OÜ-s Hobbiton ja on MTÜ Vanaajamaja asutaja.

Loodusajakiri 2018-10-18
Avaldatud: 18. oktoober 2018

Alates septembri-oktoobri numbrist on ajakirjas Horisont uus artiklite sari: „Harakale haigus“. Saates on külas meditsiiniajaloolane Ken Kalling, kellega räägime malaariast ja leeprast Eestis ning uurime, mis tõvest ta järgmises ajakirjanumbris kirjutab.

Loodusajakiri 2018-10-11
Avaldatud: 11. oktoober 2018

Ajakirja Eesti Loodus oktoobrinumbris on artikkel „Geenide vastu ei saa?“. Kutsusime loo autori, TÜ loomaökoloogia doktorandi Killu Timmi saatesse külla. Räägime tema doktoritööst: miks on rasvatihane hea mudelobjekt ja kus saab praktikas kasutada tihase geenide uurimisest saadud uusi teadmisi.

Loodusajakiri 2018-10-04
Avaldatud: 4. oktoober 2018

Ajakirja Eesti Loodus oktoobrinumbrist saab lugeda geenide ja käitumise seostest; Jänijõe lammimetsast ja Ruhnu saarel kasvavatest võõrpuuliikidest; Mart Nikluse liblikakogust ning roo-loorkulli käekäigust; Tansaania looduse pärlistest ja veel paljust muustki. Trükisooja ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Loodusajakiri 2018-09-27
Avaldatud: 27. september 2018

Ajakirja Eesti Mets sügisnumbris arutletakse nii kehtiva metsanduse arengukava, MAK2020 kui ka tulevase, MAK2030 üle; kirjutatakse tehasemajade tootmisest ja Eestis loodud metsatarkvarast. Veel saab lugeda metsa prügistamisest, Kehra sulfaattselluloositehase ehitamisest, rongast ning mänsakust, nugisest ja muudestki metsaga seotud teemadest. Ajakirja värsket numbrit tutvustab Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron.

Loodusajakiri 2018-09-20
Avaldatud: 20. september 2018

Ajakirja Horisont septembri-oktoobri numbrist saab lugeda nii iseautost kui tähevooludest; Eesti kunstiakadeemia uuest majast ja rektor Mart Kalmust; Tallinna tehnikaülikoolis loodavatest uutest tehnoloogiatest ning materjalidest, mille abil saab päikesepatareisid keskkonda säästvamalt toota; Eesti rannajoone kujunemisest ning paljust muustki. Saates tutvustab ajakirja värsket numbrit Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Loodusajakiri 2018-09-14
Avaldatud: 14. september 2018

Ajakirja Eesti Loodus septembrinumbris kirjutatakse ogalikust: Eesti mereinstituudi teadlased uurisid ogaliku majanduslikku potentsiaali. Saates on külas kalauurija Lauri Saks, kellelt kuuleme, mitu ogalikku ujub Liivi lahe ühes ruutmiilis; kuidas on ogalikku kasutatud ja miks ta on kalateadlaste lemmik? Lisaks räägime ogaliku sugulastest: luukaritsast ja raudkiisast.

Loodusajakiri 2018-09-06
Avaldatud: 6. september 2018

Ajakirja Eesti Loodus septembrikuu numbrist saab lugeda nii ogaliku majanduslikust potentsiaalist kui Tallinna meridiaanist; Marju Kõivupuu artiklit metsakukest, saksakingast ja pääsusabast ja Ülo Väli jätkulugu loorkullidest. Veel kirjutatakse väikelendlastest, portreteeritakse Eesti Ornitoloogiaühingu juhti Margus Otsa; kutsutakse avastama Lääne-Kapimaa põõsastikke ning Costa Rica värvilisi konni. Saate külaliseks on ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.

Loodusajakiri 2018-08-30
Avaldatud: 30. august 2018

Ajakirja Eesti Mets suvises numbris kirjutab Ain Alvela huntidest ja lammastest; loo pealkiri on „Hunt tuleb karja, kui teda sealt eemale ei peletata“. Lisaks kõrvekutsikale on meil teisigi tippkiskjaid, kelle jõud kariloomadest üle käib: saates räägimegi karude-ilveste-šaakalite saakloomadest, kärntõve levikust ning muidugi – kriimsilmast. Saate külaliseks on Peep Männil Keskkonnaagentuurist.

Loodusajakiri 2018-08-23
Avaldatud: 23. august 2018

Ajakirja Eesti Loodus augustinumbris kirjutab sooteadlane Edgar Karofeld Eesti esimese soo, Ratva raba kaitse alla võtmisest 80 aastat tagasi. Saates räägime artikli autoriga põgusalt sookaitse ajaloost ja uuematest uurimissuundadest sooteaduses. Juttu tuleb sellestki, miks turbakaevandamise lõpetamine oleks vaieldava väärtusega tegu ning kumb on suurem CO2 allikas Eestis: kas kuivendatud sood või põlevkivitööstus?

Loodusajakiri 2018-08-16
Avaldatud: 16. august 2018

Ajakirja Eesti Loodus augustinumbriga on kaasas CD „Metsarahva hääled“. Saate külaliseks on plaadi koostaja Veljo Runnel, kellelt kuuleme, kuidas on eestimaiste metsaasukate häälte sekka sattunud paabulinnu häälitsus; miks võiks Padakõrve looduskaitsealale minna ja mis põhjusel on metsise lindistus aastast 1977.

Loodusajakiri 2018-08-09
Avaldatud: 9. august 2018

Ajakirja Eesti Loodus augustinumber tutvustab meie loodust nii heli-, pildi- kui sõnaga: Riho Marja, Marju Kõivupuu ja Karl Adami kirjutavad rukkiräägust: räägu pilt on valitud ka kaanefotoks, ning Veljo Runnel on metsarahva häältest kokku pannud heliplaadi. Kellest ja millest veel seekordsest ajakirjanumbrist lugeda-fotosid vaadata saab, tutvustame koos Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukega.

Loodusajakiri 2018-08-02
Avaldatud: 2. august 2018

Ajakirja Horisont 4. numbris kirjutab Helen Rohtmets-Aasa õige pea valmivast rahvusatlasest. Rahvusatlasest räägimegi: külas on atlase koostaja, Tartu Ülikooli inimgeograaf Taavi Pae. Kuuleme, kui mahukas saab olema meie esimene rahvusatlas ning milliseid kaarte-haruldusi võib sellest leida: näiteks tuleb juttu väliseesti kirjanikust Enn Nõust ja 1947. aastal Rootsis välja antud Eesti kaardist.

Loodusajakiri 2018-07-26
Avaldatud: 26. juuli 2018

Ajakirja Eesti Mets suvises numbris kirjutab Viio Aitsam väiketootjatest, kes valmistavad kuusest salve, siirupeid, kuuseokkaõli, tinktuure ja mida kõike veel… Saates on külas farmakognoosia professor Ain Raal, kellelt uurime, kui palju kasutati kuuske rahvameditsiinis ja milliseid tulemusi on andnud teadusuuringud.

Loodusajakiri 2018-07-19
Avaldatud: 19. juuli 2018

Ajakirja Horisont juuli-augustinumbrist saab lugeda nii kollatutt-kakaduust kui kvantarvutist, Mait Müntelist ja keeleõppest, ohtlikust ilmast, Eesti esimese rahvusatlase koostamisest, filantroopilisest rassismist, Gaia kosmoseteleskoobist ning paljust muustki. Saates teeme Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärtiga ülevaate värskest ajakirjanumbrist.

Loodusajakiri 2018-07-12
Avaldatud: 12. juuli 2018

Ajakirja Eesti Loodus juuni-juuli numbris on Triin Nõu põhjalik ülevaade RMK pikkadest matkateedest. Kutsusime saatesse külla Marge Rammo ja Triin Kusimini RMK külastuskorraldusosakonnast, et rääkida matkateede saamisloost ja edaspidistest plaanidest; 100 loost matkaradade ääres ja 6.-25. augustini toimuvast suurest ühismatkamisest.

Loodusajakiri 2018-07-05
Avaldatud: 5. juuli 2018

Saate külaline on Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg, jututeemaks – elurikkus. Seletame lahti elurikkuse mõiste; uurime, kas inimtegevusel on alati ja ainult looduslikke kooslusi vaesestav mõju ja ning räägime elurikkuse portaalist.

Loodusajakiri 2018-06-28
Avaldatud: 28. juuni 2018

Vaatame koos Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viironiga üle värske Eesti Metsa suvenumbri. Pisut pikemalt tuleb juttu metsauuendusest, sel kevadel põõsastele ilmunud kahjureist, päästetehnikast, huntidest ja lammastest, kuusekasvudest ja -okastest valmistatavaist toodetest, metsalindudest, Sangaste metsapargist, puugiohust ja Kaido Haageni allvee-posterist.

Loodusajakiri 2018-06-21
Avaldatud: 21. juuni 2018

Saates saab sõna Eesti Looduse ammune viljakas autor, entomoloog Mati Martin, kes räägib seekord küll mitte putukatest, vaid vesikirpudest. Ehkki asjatundmatu inimene võiks nime põhjal otsustada, et needki loomakesed kuuluvad putukate sekka, on nad küll ka lülijalgsed, ent hoopis vähilaadsed. Neid loomakesi elab ka Eesti kõikvõimalikes veekogudes, ent eelkõige nende väiksuse tõttu pole meil neist enamasti õrna aimugi. Nüüd saab siis teada: kas Eesti Looduse juuni-juuli numbrist või meie saatest.

Loodusajakiri 2018-06-14
Avaldatud: 14. juuni 2018

Vaatame koos Loodusajakirja vastutava väljaandja Riho Kinksiga lugu-loolt läbi Eesti Looduse juuni-juulinumbri. Veidi pikemalt peatume näiteks aasta loomast ilvesest pajatavatel ajakirja kaanelugudel, kirjutistel, millest juttu paisutamise mõjust vooluveekogude seisundile ja elanikele, nõmmedest Eestis ja droonide kasutusest loodusfotograafias, ning Triin Nõu intervjuul filmimehe Joosep Matjusega.

Loodusajakiri 2018-06-07
Avaldatud: 7. juuni 2018

Füüsikust andmeteadlane Tiit Sepp on kirjutanud Horisondi mai-juuninumbrisse artikli „Jaht üheksandale planeedile“. Meenutame saates veidi planeetide avastamise ajalugu, seda, kuidas mõnda aega planeediks peetud Pluuto jäeti 2006. aastal sellest tiitlist ilma ja kuidas nüüd käivad eelkõige ameeriklaste eestvõttel uue üheksanda planeedi otsingud.

Loodusajakiri 2018-05-31
Avaldatud: 31. mai 2018

Käime Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärtiga lugu-loolt läbi Horisondi mai-juuninumbri. Veidi pikemalt peatume paaril lühilool rubriigist „Siit- ja sealtpoolt horisonti“, Andrus Mölderi kaaneartiklil tuareegide kohta, intervjuul noorte teaduste akadeemia presidendi Els Heinsaluga, Marju Tamme kirjutisel „Vetikaviljelus tõstab pead“, Sven Pauluse ülevaatel maailma merede muutustest, Juhan Kreemi lool, mis annab teada, kuidas levisid uudised 16.–17. sajandil, ning paraku viimseks jäänud intervjuul bioloog Mart Viikmaaga.

Loodusajakiri 2018-05-24
Avaldatud: 24. mai 2018

Ajame juttu Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia töörühma juhi, juhtteadur Asko Lõhmusega. Lähtume esmajoones Asko Lõhmuse ja tema töörühma liikmete Kadri Runneli, Liina Remmi, Piret Lõhmuse ja Ann Krauti artiklist „Häiring võib tõsta metsa loodusväärtust“ ajakirja Eesti Mets kevadenumbris, mis kannab alapealkirja „Metsakahjude eriväljaanne“. Räägimegi näiteks sellest, mida tähendab sõna „häiring“ ökoloogi jaoks või kas need „metsakahjud“ on metsale alati kahjulikud ka ökoloogi vaatevinklist. Aga jutt läheb selle kirjutise piirest kohati ka kaugemale.

Loodusajakiri 2018-05-17
Avaldatud: 17. mai 2018

Teeme ornitoloog Ivar Ojastega juttu aasta linnust metsisest, kelle uurimisega on mees praegu tihedasti ametis. Ojaste on kirjutanud maikuu Eesti Loodusesse loo „Loodusmetsade sümbol metsis“ ja selle jälgedes kõneleme, kuidas meie metsisel läheb ja kuidas teda raadiotelemeetriliselt jälgitakse. On teada, et metsis veedab oma elu väga väiksel, võib-olla ainult mõne kilomeetrise läbimõõduga metsaalal ja kui seda metsatükki ebasobivalt majandatakse, polegi tal enam kusagil olla. Niisiis on meie vastutus selle linnu eest väga suur.

Loodusajakiri 2018-05-10
Avaldatud: 10. mai 2018

Eesti orhideekaitse klubi valis Eesti vabariigi juubeliaastal aasta orhideeks Eesti kõige uhkema käpalise, kauni kuldkinga. Selle liigi väga põnevast ja keerulisest bioloogiast, seisundist ja kaitsest on maikuu Eesti Looduse kaaneartikli kirjutanud Eesti maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi professor Tiiu Kull ning räägib sellest ka saates.

Loodusajakiri 2018-05-03
Avaldatud: 3. mai 2018

Räägime taas Eesti meremuuseumi teaduri Vello Mässiga, kes on olnud ka tänavu 50-seks saanud uurimislaeva Mare kapten. Räägime seegi kord lahingretkel hukkunud allveelaeva Kalev otsingutest, millest Mäss on kirjutanud viimase Horisondi kaaneartikli, aga ka mõnest muust vanast hukkunud allveelaevast ning sellestki, miks mõnda neist laevadest ei ole võimalik üles tõsta ja näiteks muuseumi jaoks konserveerida.

Loodusajakiri 2018-04-26
Avaldatud: 26. aprill 2018

Intervjueeritav on Tartu ülikooli juhtteadur terioloog Urmas Saarma, kes on koos Maris Hindriksoniga kirjutanud aprillikuu Eesti Loodusesse artikli „Kuidas läheb hundil Euroopas?“. Kui artikkel keskendub eelkõige hundi eri asurkondade käekäigule meie maailmajaos, toetudes valdavalt geeniuuringute andmetele, siis saates arutleme rohkem selle üle, kas jaht on ikka parim võimalus kaitsta sute eest lambaid või ehk on mõistlikum anda see töö hoopis võimekatele karjakoertele. Juttu tuleb ka sellest, kui ohtlik võib olla soe ristumine koeraga: kaugemas perspektiivis ei saa välistada lausa uue koerlaste alamliigi või koguni liigi teket Euroopas.

Loodusajakiri 2018-04-19
Avaldatud: 19. aprill 2018

Lehitseme koos toimetaja Helen Külvikuga ajakirja Eesti Loodus aprillinumbrit, mille seekord said ka Eesti Metsa tellijad. Räägime saate esimeses pooles veidi pikemalt näiteks soehuvist ja -hirmust, urvalindude määramisest, Eesti talguliste retkest Valgevene kolleegide juurde, uuest orhideest Eestis, aasta seenest tuletaelast ja jälle ka metsaraiest. Pärast reklaamipausi on põhiteemad matk Võhandu kallastel, küüslauk, tema sugulased ja keemiline koostis, nakrapuu seemned ehk india pähklid ning uus Petrone Prindi raamatusari.

Loodusajakiri 2018-04-12
Avaldatud: 12. aprill 2018

Lehitseme koos peatoimetaja Kristiina Viironiga ajakirja Eesti Mets kevadnumbrit, mille seekord said koos Eesti Loodusega mõlema ajakirja tellijad. See on peaaegu tervenisti metsakahjude eriväljaanne. Saate esimeses pooles tuleb juttu liigsest veest ja rasketehnika jälgedest metsas, juurepessust ja metsatulekahjudest. Teise saatepoole teemad on tormituulte mõju metsale, põdrakahjustused, aga ka see, et paljude liikide jaoks loovad need looduslikud häiringud just uue elupaiga. Veel saab üht-teist teada aasta loomast ilvesest ning Euroopa metsadest.

Loodusajakiri 2018-04-05
Avaldatud: 5. aprill 2018

Eesti meremuuseumi teadur, uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss on kirjutanud Horisondi märtsi-aprillinumbri kaaneartikli „Ring tõmbub koomale: jäljetult kadunud allveelaeva Kalev otsingul“. Saate esimeses pooles räägib Mäss Kalevi ja sõsarlaeva Lembit ehitusest ja ehituse rahastamisest, teises pooles aga Kalevi viimaseks jäänud sõjaretkest ja laevavraki otsingutest.

Loodusajakiri 2018-03-29
Avaldatud: 29. märts 2018

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab ajakirja märtsi-aprillinumbrit. Veidi pikemalt tuleb juttu intervjuust androloog Margus Punabiga, mis võiks olla igale mehele lausa kohustuslik lugemismaterjal, ajalookultuuri dotsendi Linda Kaljundi kirjutisest vanade seinapiltide kohta, astrofüüsiku Antti Tamme artiklist „Tumeaine meis ja meie ümber“, aga ka näiteks sellest, miks kukk valjult kiredes kurdiks ei jää ning millal ja kus tekkis loomakaitseliikumine.

Loodusajakiri 2018-03-22
Avaldatud: 22. märts 2018

Loodus- ja aiandushuviline Triin Nõu, kes on kirjutanud märtsikuu Eesti Loodusele artikli „Kanepi uus tulemine“, teeb esmalt selgeks, et harilikku kanepit ei maksa segi ajada pahandusi toova india kanepiga. Harilikku kanepit kasvatatakse Eestis praegu järjest rohkem; seemneid veetakse põhiliselt Eestis välja, aga kasutusvõimalusi on neil palju. Ka nendest ja kanepi muudest voorustest on saates juttu.

Loodusajakiri 2018-03-15
Avaldatud: 15. märts 2018

Saates esimeses pooles saab sõna Eva-Liisa Orula TÜ loodusmuuseumist, kes räägib „Eesti taimevaramust“ ja sellest, kuidas õpilased selle Eesti vabariigi juubelikingiks kokku panid. Saate teine pool on EMÜ taimetervise õppetooli juhataja professor Marika Männi päralt, kes selgitab, milles seisneb vaimukas taimekaitsemeetod, mille nimi on entomovektortehnoloogia, ja kui tõhusalt see võib maasikasaaki suurendada.

Loodusajakiri 2018-03-08
Avaldatud: 8. märts 2018

Räägime lindudelegi raskest talvest ja sellest, kas on mõistlik linde talvel toita. Põhiteema on siiski torpor, lindude võime aeglustada ainevahetust ja alandada kehatemperatuuri, et lühiajaline ebasoodne periood üle elada. Kõneleb Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes on samal teemal kirjutanud märtsikuu Eesti Looduse kaaneartikli „Linnud talvel: võitlus elu eest“.

Loodusajakiri 2018-03-01
Avaldatud: 1. märts 2018

Räägime Horisondi toimetaja Helen Rohtmets-Aasaga ajakirja talvenumbrist, mis on peaaegu täielikult pühendatud Eesti vabariigi juubelile. Saate esimeses pooles tuleb juttu Tartu ülikooli ajaloolaste dotsent Ago Pajuri ja professor Tõnu Tannbergi pikematest asjakohastest ajalookirjutistest, teises pooles TÜ genoomikateadlaste artiklist, mille teema demograafiline ajalugu eestlaste geenides, Laurits Leedjärve ülevaatest Eesti 100-aastase panuse kohta astronoomiasse, vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi mõttearendusest rubriigis „Mina ja teadus“ ning veel mitmest lühemast loost.

Loodusajakiri 2018-02-22
Avaldatud: 22. veebruar 2018

Tutvustame koos Eesti Looduse toimetaja Helen Külvikuga ajakirja värsket veebruarinumbrit. Tubli osa sellest numbrist täidavad lookesed Eesti viiest rahvussümbolist: suitsupääsukesest, rukkilillest, paekivist, räimest ja pääsusabast. Saate esimeses pooles räägimegi neist sümboleist. Saate teine pool on muude selles ajakirjas ilmunud lugude päralt; esile tõstame intervjuud teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega, artikleid metsise tegevusjälgedest metsas, uutest meteoroloogia oskussõnadest ja linnupildistamise võistlusest.

Loodusajakiri 2018-02-15
Avaldatud: 15. veebruar 2018

Vaatame koos peatoimetaja Kristiina Viironiga üle ajakirja Eesti Mets talvenumbri. Eelmist aastat iseloomustasid rohked metsandusalased diskussioonid, mitmel moel kajastub see ka kõnealuses ajakirjas. Aga juttu on ka näiteks jõulupuude kasvatamisest Eestis, eestlaste edust ristkihtliimpuidu kasutuses majaehituses, koprajahist ning meeskoori Forestalia 45 tegevusaastast.