Uudistaja 20. detsember 2018

Uudistaja 20. detsember 2018

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Ilmunud on ajakirja Eesti Mets talvenumber

Seekordses ajakirjas võtame ette probleemid niinimetatud vääriselupaiganimekirjadest hangitud puiduga, mida FSC-tarneahela sertifikaadiga puiduostjad ei tohi vastu võtta. Seetõttu on puidukoormaid juba Lättigi vuranud.
Käisime külas Järvamaa metsaomanikul Aivo Vooril, kes talitab metsas tasa ja targu ning teeb kõik tööd seal ise. Sealjuures kasvatab ta ise ka metsataimi.
Eestis on küllaga märgi maid, kus võiks püüda metsa kasvatada, ilma et tarvitseks maad kuivendama hakata. Artikkel räägib sellest, millise puuliigi puhul on see võimalik ja mida veel teha tuleks, et märgalaviljelus õnnestuks.
Portreelugu on seekord Jüri Perest, kelle nimi on Eesti Metsa lugejaile ammugi tuttav: ta on staažikas metsandusfotograaf, kes on pildistanud vist peaaegu kõiki Eesti metsaga seotud inimesi, töid ja paiku.
Liis Kuresoo ja Liina Remm vahendavad muljeid Ungaris nähtud püsimetsandusest, Eesti maaülikooli teadurid annavad ülevaate männi-juurepessuga seotud uuringutest.
Nagu on tavaks saanud, võtab ajakirjas sõna loodusemees Vahur Sepp, kes seekord tutvustab lähemalt nirki, kärpi ja tuhkrut. Karl Adami aga kirjutab sellest, kuidas elavad talve üle need linnud, kes siit lõuna poole ei rända või siis saabuvad hoopiski talveks siia.
Rubriigis „Üks küsimus ja üks vastus” selgitab maa-amet põhjalikult, kuidas muutuvad uuest aastast metsaomaniku jaoks maa piiridega seotud toimingud.

Head lugemist!

Loodusesõbrale sobilikud jõulukingid meilt!

Eesti Metsa tellijate vahel loositakse välja võsasaag

Ajakiri Eesti Mets ja Stihl on käima lükanud suure tellimiskampaania, mille käigus loositakse Eesti Metsa tellijate vahel välja hinnaline võsasaag FS 460 C-EM. Lisaks sellele õpetab Stihl võitja ka saagi kasutama.

Loosimises osalevad kõik, kel on 10. jaanuari 2019 seisuga kehtiv Eesti Metsa aastatellimus või püsikorraldus. See kehtib ka neile, kes on ajakirja tellinud digiväljaandena, ning neile, kes on tellinud Eesti Metsa paketina koos Eesti Looduse ja/või Horisondiga.

Seega, hea Eesti Metsa lugeja, ootame Sind tellima! Selleks mine leheküljele www.tellimine.ee või helista numbril 617 7717!

Sae loosime välja jaanuarikuus!

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Uudistaja lõpetab pideva ilmumise

Edaspidi hoiab Loodusajakiri lugejaid loodusuudistega kursis sotsiaalmeedia vahendusel (allikas: Facebooki kuvatõmmis)

Loodusajakiri on Uudistaja vahendusel Eesti ja maailma loodusuudiseid vahendanud alates 2004. aastast.
Koos aastalõpuga lõpetame ka Uudistaja pideva väljaandmise. Edaspidi saadame selle vahendusel vaid Loodusajakirja olulisi teateid. Tulevast aastast pöörame suuremat tähelepanu oma Facebooki-lehtedele, kus jätkame Eesti ja maailma uudiste jagamist. Kutsume kõiki uudiskirja tellijaid neid jälgima:
https://www.facebook.com/eestiloodus/
https://www.facebook.com/Horisont-291820520222/
https://www.facebook.com/EestiMets/
Suur tänu uudiskirja idee autorile Tiit Kändlerile, kauaaegsele toimetajale Toomas Jüriadole, teistele toimetajatele ja lugejatele.
Uudistaja arhiivi leiab meie kodulehelt https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/.

„Loodusajakirja“ saated Kukus

13. detsembri saates on juttu soome-ugri keeltest. Pildil soome-ugri lipud Obinitsas (foto: Metsavend / Wikimedia Commons)

Ajakirja Horisont aastalõpunumbris kirjutab TÜ rakenduslingvistika dotsent Kristiina Praakli soome-ugri vähemuskeelte elujõust. 13. detsembri saates rääkis Praakli, millal on keel elujõuline ja miks võib eesti keele olukord Saksamaal olla parem kui Soomes.
20. detsembri saates tutvustab Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron ajakirja talvist numbrit.
„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehe kaudu http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri/.

Meenutame lõppeva aasta sündmusi

01.01 algas metsise, laukapuu, tuletaela, hariliku laaniku, kauni kuldkinga, pääsusaba (foto: Piret Pappel) ja näivleetunud mulla aasta. Eesti vabariigi saja aasta juubeli kingituseks koguti loodusvaatlusi.
08.02 avaldas valitsus 2018. aasta teaduspreemiate laureaadid. Elutööpreemia said folklorist Mall Hiiemäe ja taimefüsioloog Agu Laisk. Geo-ja bioteaduste valdkonnas pälvis teaduspreemia Ülo Niinemets; põllumajandusteaduste alal Rein Drenkhan ning keemia ja molekulaarbioloogia vallas Tanel Tensoni töörühm.

02.–11.03 meelitasid Tallinna ja Tartu botaanikaaed orhideesõpru. Tallinna botaanikaaias sai osaleda orhideepäevadel. TÜ botaanikaaia orhideenäitus kandis pealkirja „Pidu troopikas“; samal ajal korraldati ka erakollektsionääride orhideevõistlus. Selle võitis Riina Põldmaa nelja õiega veenuseking, mis sai ühtlasi publiku lemmiku tiitli (foto: TÜ botaanikaaed).

06.04 andis president Kersti Kaljulaid kätte noore teadlase preemia TÜ arvutiteaduse instituudi vanemteadurile Leopold Partsile (foto: vabariigi presidendi kantselei).

15.05 avati Nõmme spordikompleksis looduskaitsekuu „Terve Eesti“. Üritusel kuulutasid president Kersti Kaljulaid ja keskkonnaminister Siim Kiisler välja Eerik Kumari looduskaitsepreemia laureaadi. Auhinna pälvis looduskaitsja Eerik Leibak (foto: keskkonnaministeerium), kes on üks Eesti looduse parimaid tundjaid ja Soomaa rahvuspargi ning Alam-Pedja looduskaitseala loomise algataja.

19.05 avaldasid plaanitava tselluloositehase vastu protestivad inimesed Tartus oma meelt, osaledes Emajõe ketis (foto: Oop / Wikimedia Commons)
21.05 avas Eesti loodushoiu keskus Laeva jõel taastatud lõigu. Laeva jõgi, mille looduslikus sängis voolab taas vesi, on jälle ühenduses Emajõega. Samuti puhastati jõeluht võsast ja taastati kalade koelmud ning lindude elupaigad.

5.06 sai Eesti juurde uue kalaliigi: Pärnu jõest püüti mõrukas (foto: Eesti loodushoiu keskus)
10.06 andis keskkonnaminister Siim Kiisler kätte 2018. aasta Keskkonnakäpa auhinnad. Targa tegutseja tiitli pälvis bioloogiaõpetaja ja keskkonnahariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.
11.06 ilmus esimene eestikeelne rakubioloogiaõpik.

27.06 tähistas Tartu ülikooli botaanikaaed 215. sünnipäeva ja avas uuendatud Eesti taimede osakonna (foto: Piret Pappel), mis on pühendatud Eesti vabariigi 100. aastapäevale.

15.–22.07 said Iraanis Teheranis peetud rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil hõbemedali Martin Rahe Tallinna reaalkoolist ja Kirke Joamets ning Meeri Jürgenson Hugo Treffneri gümnaasiumist. Anna Pauliina Rumm Tallinna reaalkoolist pälvis pronksmedali.
31.07.–06.08 said Tallinna reaalkooli õpilased Markus Vaher ja Andreas Must hõbemedali Kanadas Quebecis peetud rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil; Kaspar Klettenbergi Tallinna Õismäe gümnaasiumist tunnustati pronksmedaliga.

Augustis andis Eesti Loodus välja plaadi „Metsarahva hääled“. (foto: Loodusajakiri)

02.08 sai Eesti uue kiililiigi paju-lõunakõrsiku (foto: Mati Martin). Tartu ülikooli loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin püüdis selle Karula lähedalt.

08.08 sai Eesti uue liblikaliigi: Tartu ülikooli loodusmuuseumi peaspetsialist Andro Truuverk püüdis Pärnu maakonnas Treimanis kinni Eesti esimese kirju-tumesilmiku  (foto: Jörg Hempel / Wikimedia Commons)

04.08 peatas keskkonnaminister kalade säästmiseks mõrrapüügi Peipsil. Kuumalaine ja hapnikuvaeguse tõttu hukkus seal juuli lõpus hulgaliselt kalu (foto: Ivo Kask).
18.08 tähistasid muuseumid, looduskeskused ja muud asutused esimest korda Eesti looduse päeva, osales üle 10 000 inimese.
5.09 peeti Tallinnas ÜRO keskkonnafoorum.
24.10 avas keskkonnaagentuur Sindi paisul kalade rändetee.
08.11 otsustas valitsus ülekaaluka avaliku huvi tõttu lõpetada riigi eriplaneeringu, mis algatati puidurafineerimistehase kavandamiseks.

21.11 andis Eesti teadusagentuur kätte Eesti teaduse populariseerimise auhinnad. Eesti Loodus ja peatoimetaja Toomas Kukk said peapreemia kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil“ (foto: Eesti teadusagentuur).
24.11 jõustus looduskaitseseaduse muudatus, millega loodi Alutaguse rahvuspark.

05.12 kuulutati Eesti Looduse fotovõistluse võitjaks Roger Erikson, kes on pildistanud roohabekat.
02.–10.12 sai Liis Siigur (Miina Härma gümnaasium) Botswana pealinnas Gaborones peetud rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil hõbemedali. Mihkel Jakobson (Tallinna reaalkool), Peeter Aleksander Randla (Tallinna Inglise kolledž), Robin Aleks Kavald (Tartu Veeriku kool), Kristjan Tropp (Rakvere gümnaasium) ja Henriete Toomlaid (Pärnu Mai kool) pälvisid pronksmedali.
10.12. kuulutas Eesti looduskaitse selts aasta loodusesõbraks režissöör Joosep Matjuse, kelle film „Tuulte tahutud maa“ tõi 2018. aasta sügisel kinno ligi 40 000 inimest. Aasta keskkonnateo tiitli sai Alutaguse rahvuspargi loomine.

Loodusajakiri soovib head pööripäeva, ilusaid jõulupühi ja meeleolukat aastavahetust!

Toimetanud Piret Pappel. Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil piret.pappel@loodusajakiri.ee

 

 

EelmineHäid pühi!
JärgmineHorisont 1/2019
JAGAN