Uudistaja 6. detsember 2018
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Geograafid Anu Printsmann, Maila Kuusik ja Tarmo Pikner on võtnud vaatluse alla mere ja maa kokkupuutes kujunenud kultuuriruumi. Lahemaa kandis välitöid tehes on uurijad jõudnud järeldusele, et nõukogude ajal merekultuuri areng katkes ja see on randlaste elu mõjutanud siiani.
Susanna Vain ja Kristjan Zobel vaatlevad põllumajandust evolutsioonilise ökoloogi pilgu läbi. Hendrik Relve reisijutt viib lugeja Galápagose saarestikku. Mart Niklus jagab bioloogi muljeid Königsbergist ja Juhani Püttsepp meenutab Õhne jõe äärde laagri üles löönud mustlasi.
Andres Tarandi „Sada rida Eesti loodusest“ räägib tormidest. Tarvo Valker on võtnud kokku linnuaasta ja Tiit Kändler mõtiskleb rahast.
Triin Nõu on usutlenud pärimusmuusik Mari Kalkunit, kelle sõnul on Eesti looduses veel väga palju seda, mis Euroopas on juba ammu hävitatud. „Peab olema väga palju üksmeelt ja tarkust seda alles hoida. Kogu aeg peaks vaatama suurt pilti – seda, mis maailmas toimub. Kui juba praegu ei ole India suurlinnades inimestel õhku, mida hingata, siis ei ole küsimust, kus peaksid meie väärtused asuma.“
Detsembrinumbrist saab lugeda ka 2018. aasta puust ehk laukapuust ja tema kodustatud sugulastest ploomist ja kreegist, kuningas Valdemar II käsul Saaremaale rajatud linnusest, looduslikest pärlitest ja kaltsiidist ning eesti rahva muuseumi ümbritsevast haljastusest. Toimetus on teinud kokkuvõtte Eesti Looduse fotovõistlusest.
Eesti Loodus on nii paber- kui ka digikujul müügil meie e-poes: www.loodusajakiri.ee/pood.
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID
Vaata Eesti Looduse fotovõistluse parimaid pilte!
Eesti Looduse fotovõistluse peaauhinna ehk loomafotode kategooria võidu pälvinud pildil on roohabekas (foto: Roger Erikson)
Kolmapäeval selgusid Tartus ülikooli raamatukogus Eesti Looduse 19. fotovõistluse tulemused. Peapreemia ehk loomafoto peaauhinna vääriliseks hinnati Roger Eriksoni pilt roohabekast. Parima taimefoto autor on Ireen Trummer ja seenefoto peaauhind kuulub Tiina Gillile.
Vaata auhinnatud piltide galeriid fotovõistluse kodulehelt!
Eesti Looduse fotovõistlust on toetanud:
Eesti Looduse aasta autor on Hendrik Relve
Aasta viimases reisikirjas viib Relve lugejad Galápagose saarestikku
(foto: Arto-Randel Servet / Wikimedia Commons)
Eesti Looduse toimetus on juba seitsmendat aastat järjest valinud aasta autori, tänavu on selle tiitli pälvinud Hendrik Relve.
Hendrik Relve on rännu- ja kirjamees, kes on teinud raadio- ja televisioonisaateid ning kirjutanud populaarteaduslikke raamatuid ja õpikuid. Ta on mõõtnud ja kirjeldanud sadu Eesti põlispuid ning rännanud kõigil mandritel. Relve ladusad ja põnevad reisijutud on Eesti Looduse lugejate seas ülimenukad.
Eesti Looduse aasta autori tiitli pälvib isik, kes on teinud ajakirjale aasta jooksul kaastööd ja paistnud seejuures silma asjatundliku, süvenenud ja innuka suhtumise poolest. Selle tiitliga soovib toimetus tunnustada Eesti teadlasi ja looduse tutvustajaid, kes on lugejatele selgitanud oma valdkonda populaarteaduslikus stiilis, võimalikult lihtsalt ja kaasahaaravalt. Varem on Eesti Looduse aasta autoriks valitud Veljo Runnel (2017), Tiit Kändler (2016), Peeter Hõrak (2015), Taavi Pae (2014), Mati Martin (2013) ja Tuul Sepp (2012).
Uudistaja
Ajakirja Eesti Mets tellijate vahel loositakse välja võsasaag
Ajakiri Eesti Mets ja Stihl on alustanud suurt tellimiskampaaniat, mille käigus loositakse Eesti Metsa tellijate vahel välja väärtuslik võsasaag FS 460 C-EM. Peale selle õpetab Stihl võitja saagi kasutama.
Loosimises osalevad kõik, kellel on 10. jaanuari 2019 seisuga kehtiv Eesti Metsa aastatellimus või püsikorraldus. See kehtib ka neile, kes on ajakirja tellinud digiväljaandena, ning neile, kes on tellinud Eesti Metsa koos Eesti Looduse ja/või Horisondiga.
Seega, hea Eesti Metsa lugeja, ootame Sind tellima! Selleks mine veebilehele www.tellimine.ee või helista numbril 617 7717!
Sae loosime välja jaanuarikuus!
„Loodusajakirja“ saated Kukus
Kivinugise tunneb ära valge või kollakasvalge rinnalaigu järgi (foto: Bohuš Číčel / Wikimedia Commons)
29. novembri saates rääkis loodusemees Vahur Sepp mets- ja kivinugisest. Vahur Sepa sulest on ajakirja Eesti Mets sügisnumbris ilmunud põhjalik artikkel nugisest. Saates tuleb juttu nugiste elupaigaeelistusest ja nende huvist oravapesade, kanaliste munade ja mesilastarude vastu.
6. detsembri saates tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk ajakirja aastalõpunumbrit.
„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehe kaudu.
Osaleme rahvusraamatukogus jõulukuu raamatunädalal
Parim jõulukink on raamat! (allikas: Eesti rahvusraamatukogu)
Loodusajakiri osaleb 6.–8. detsembril Tallinnas rahvusraamatukogus jõulukuu raamatunädalal. Huvilised saavad soodushinnaga tellida meie ajakirju. Pakume loodusteemalisi raamatuid, plaate, ajakirju ja meeneid. Raamatunädala kavaga saab tutvuda kodulehel https://raamatunadal.ee/.
Eesti rahvusraamatukogu / Uudistaja
EESTI UUDISED
Eestis on nüüd kuus rahvusparki
Vanajõgede kaitseks loodud Struuga maastikukaitseala kuulub samuti uhiuude Alutaguse rahvusparki (foto: Piret Pappel)
24. novembril jõustus looduskaitseseaduse muudatus, millega loodi Ida-Eesti soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks Alutaguse rahvuspark.
Alutaguse rahvuspark on loodud Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga, Mäetaguse ja Iisaku maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala alusel. Rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit, sellest riigimaad on 42 627 hektarit. Kogu ala on praegu juba kaitse all.
Rahvusparki jäävad Eesti pikim liivarand ja ainulaadne Smolnitsa luitestik, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos vanajõgede ning luhtadega Struugal, Eesti suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas, Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad Agusalus, üks Põhja-Euroopa suurimaid soostikke Puhatu ja meie üks esinduslikumaid laialehiseid loodusmetsi Porunis.
Keskkonnaministeerium/Uudistaja
Professor Andres Metspalu on pälvinud inimesegeneetika elutööpreemia
Professor Andres Metspalu kuulub maailma mõjukaimate loodusteadlaste hulka (foto: Andres Tennus / Tartu ülikool)
Eesti inimesegeneetika ühing on tunnustanud Tartu ülikooli biotehnoloogia professorit Andres Metspalu tema laiahaardelise ja mitmetahulise tegevuse eest inimese geneetika vallas. Auhind „Elutöö geneetikuna“ anti Metspalule kätte Viljandis inimesegeneetika konverentsil.
„Andres Metspalu on mees nagu orkester,“ ütles preemia kätte andnud Eesti inimesegeneetika ühingu president ja Tartu ülikooli inimesegeneetika professor Maris Laan. „Ta on tegutsenud inimese geneetika vallas üle 25 aasta ning on üks juhtivatest teadlastest, kes on viinud Eesti teaduse rahvusvahelisele areenile.“
Andres Metspalu oli 1999. aastal üks Eesti inimesegeneetika ühingu algatajaid ja aastatel 2007–2013 selle ühingu president. Ta on olnud ka Euroopa inimesegeneetika ühingu aktiivne liige ja aastail 2005–2008 selle president. Ta on molekulaardiagnostika laboriteenuse rajaja ja esimese põlvkonna geenikiipide arendusprojekti eestvedaja Eestis. Aastal 2002 algatas ta Eesti geenivaramu projekti, millest on võrsunud Eesti biopank ja Tartu ülikooli genoomikainstituut. Professor Metspalu on õpetanud noori, juhendanud 24 doktoritööd ja arvukalt magistritöid ja aidanud oma eriala ühiskonnale tutvustada.
Eesti inimesegeneetika ühing / Uudistaja
VÄLISMAALT
ÜRO kliimakonverents on alanud murelikult
Katowices algas pühapäeval ÜRO kliimakonverents (allikas: ÜRO)
Poliitikud ja keskkonnakaitseaktivistid arutavad kaks nädalat, kuidas viia ellu Pariisi kliimalepingut ehk kuidas hoida maailma keskmise temperatuuri tõus alla kahe kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Konverentsi lõpuks soovitakse kokku leppida täpsed reeglid, kuidas seda teha. Osaleb ligi 30 000 inimest, kelle hulgas on riigijuhid, ametnikud, ettevõtjad ja vabaühenduste esindajad.
Avakõne pidanud loodusfilmimees Sir David Attenborough hoiatas kuulajaid, et tsivilisatsioon on hävingu äärel. Tema sõnul on kliimasoojenemine kõige suurem oht, mis inimkonda praegu ähvardab. Ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tegevsekretär Patricia Espinosa kinnitas, et kliimamuutuse mõjud on hullemad kui eales varem.
UNFCCC/Uudistaja
Mikroplast jätab mereteod röövloomade meelevalda
Harilik ranniklane (Littorina littorea) ei suuda reostatud vees end röövloomade eest kaitsta (foto: H. Zell / Wikimedia Commons)
Mikroplastist on kujunenud maailmamerede nuhtlus. Tibatillukesed plastitükid, mille läbimõõt on alla viie millimeetri, kahjustavad mereloomi ja koguvad endasse mürke, millel võib olla ootamatu mõju. Ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimuse põhjal mõjuvad mikroplastist vallanduvad mürkained harilikule ranniklasele (Littorina littorea) erakordselt kehvasti. Juba varem on teada, et teod võivad plastitükikesi süüa ja see kahjustab nende kudesid, samuti häirib plastireostus ranniklaste kasvu. Nüüd sai kinnitust, et mikroplastimürgistusega tigu ei suuda enam krabide eest hoiduda ja laseb end kergemini ära süüa. Nii lõigatakse läbi terve toiduahel. Ranniklased söövad peamiselt vetikaid, kuid nad ise on krabidele oluline toiduobjekt. Samuti kuulub see teoliik inimeste toidulauale.
Uurijad tegid katseid ranniklastega, kelle akvaariumivees oli Prantsusmaa rannikult Calais’ ligidalt kogutud mikroplasti. Teod käitusid krabide juuresolekul tavatult julgelt, ei tõmbunud oma kotta ega üritanud kivide vahele peituda, nagu see liik tavaliselt ohu korral teeb.
Mereelustiku uurijad muudab see väga murelikuks. Kui juba ühe liigi käitumine on reostuse pärast niivõrd häiritud, on mikroplasti mõju ökosüsteemile täiesti ennustamatu.
Guardian/Uudistaja
TASUB OSALEDA
Aasta linnu joonistusvõistluse parimaid töid näeb TÜ loodusmuuseumis
Metsis on lõppeva 2018. aasta lind (allikas: EOÜ)
TÜ loodusmuuseumi on vallutanud metsised. Kõik nad on püütud paberile ning neid näeb näitusesaalis. Eesti ornitoloogiaühingu korraldatud aasta linnu joonistusvõistluse auhinnatud tööde näitust saab vaadata jaanuari lõpuni muuseumi lahtioleku ajal (T–P kell 10–18).
TÜ loodusmuuseum / Uudistaja
Algab üle-eestiline üliõpilaste ja õpilaste veeteemaliste uurimistööde konkurss
Veeteemalisi uurimusi võivad võistlusele saata nii õpilased kui ka üliõpilased
Foto: Olli Niemitalo / Wikimedia Commons
MTÜ Ökokratt, puhta vee teemapark ja veevaldkonna asjatundjate grupp koos õpetajatega on kuulutanud välja üleriigilise üliõpilaste ja õpilaste veeteemaliste uurimistööde konkursi. Eesmärk on teadvustada puhta joogivee tähtsust, selle mõju tervisele ja loodusele ning tutvustada üldsusele, kuidas vältida vee reostamist.
Tööde esitamise tähtaeg on 6. märts 2019. Tulemused kuulutatakse välja rahvusvahelisel veepäeval 22. märtsil 2019.
Võistluse tingimustega saab tutvuda siin.
MTÜ Ökokratt / Uudistaja
Pernova loodusmajas näeb noore piltniku fotonäitust
Joosep Ailiste foto rasvatihasest
20. novembril avati Pärnus Pernova loodusmajas (Tammsaare pst 57) noore loodusfotograafi Joosep Ailiste fotonäitus. Seda saab vaadata kuni 16. veebruarini.
Joosep on Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane, kellele on südamelähedased loodusvaatlused ja fotograafia. Ta käib Pernova loodusmaja ornitoloogiaringis ja õpib linde tundma juhendaja Eedi Lelovi käe all.
Esimesed linnuvaatlused pani Joosep kirja juba 3. klassis. Nüüdseks on vaatlusi kogunenud üle 400 lehekülje. Päris esimese fotoaparaadi sai Joosep kuuendaks sünnipäevaks ja praegu kasutab ta juba peegelkaamerat.
Pernova loodusmaja / Uudistaja