Vene keeles…
Горизонты Эстонии – что это?
Перед вами сборник статей из журналов „Хорисонт” и „Эести лоодус”, издаваемых в Эстонии объединением „Журналы о природе”. Эти научно-популярные журналы посвящены науке, природе, географии, истории и культуре разных стран, в наш же сборник вошли статьи, целиком или главным образом ориентированные на Эстонию.

 

Venekeelne ajakiri Gorizontõ Estonii

Tegemist on esimese Eestis kirjastatava ning seni ainsa venekeelse ajakirjaga, mis annab ülevaate Eesti loodusest, ajaloost, kultuurist ning on varustatud ohtra pildimaterjali, graafikute ja kaartidega. Ajakiri ilmub A4 ehk ajakirja formaadis.
Väljaandja MTÜ Loodusajakiri.

Iga kord on almanahhi ilmumist toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus, samuti on Eesti Haridus- ja Teadusministeerium saatnud almanahhi venekeelsetele koolidele sooviga muuta meie looduslugu lähedasemaks teises keeles lugejale.

11. Gorizontõ Estonii 2015

Gorizontõ_Estonii_2015-1
„Peipsi järv ehk meri, nagu seda peipsimaalased kutsuvad, on Euroopa suuruselt neljas järv, ühtlasi ka Eesti ja Vene piiriveekogu. Peipsimaad on määratletud mitmeti, aga üks on kindel – tegemist on Peipsi järve lääne- ja põhjakalda lähema või kaugema ümbrusega. Sellest lähtusimegi ka käesoleva almanahhi koostmaisel,“ ütleb erinumbri peatoimetaja Toomas Kukk.
Peipsi järve elustikust on inimesi eelkõige huvitanud kalad ja nende püüdmine. Üldteada on Karl Ernst von Baeri roll kalapüügireeglite kehtestamises Peipsi järvel 1859. aastal. Ent Peterburi arhiivides Baeri ekspeditsioonide materjale uurinud Erki Tammiksaar toob oma artiklis päevavalgele seniteadmata fakte ja jooniseid.
Peipsi kaldale jäävat Eesti suurimat, Peipsiveere looduskaitseala tutvustab ajakirjas Madli Jõks. Ülle Kukk kirjeldab Peipsimaa taimharuldusi, Rein Einasto Kallaste liivakivipaljandit ning Taavi Pae Peipsimaad geograafi pilguga. Peipsimaa inimesed on etniliselt ja kultuuriliselt iseäralikud. Toomas Jüriado annab juhatusi vanausuliste maal rändamiseks: peale vanausuliste ajaloo ülevaate saab ajakirjast ka lähemat nõu, kust leida lisainfot või milliseid kohti võiks tingimata külastada. Ei puudu ka kuulsa Peipsi sibula kirjeldus.
Peipsi ümbruse rahvapärimusest teeb ülevaate Marju Kõivupuu. Omi tähelepanekuid Peipsi veere inimestest lisab Tiit Kändler. Peipsi järv on kuulus oma lotjade ja kunagise laialdase laevastiku poolest – laevanduse minevikust ja tänapäevast saab ülevaate Liisa-Lota Kaivo artiklist. Katre Palo aga juhatab lugeja Peipsimaa matkaradadele ning Raivo Kalle annab põhjaliku ülevaade Narva jõe ülemjooksu kuulsast Struuga luhast.

10. Gorizontõ Estonii 2014/2015

2014s
Almanahhi 10. number, viimati ilmunu, on pühendatud Eestimaa saartele, täpsemalt Lääne-Eesti saartele, kus on säilinud paljuski traditsiooniline elulaad oma kombestiku, külaelu ja tavadega, aga kindlasti palju unikaalset ja puutumatut loodust. Mitmetel saartel on ka rikkalik ajalugu, neil on pikka aega olnud püsiv inimasustus, sealt on üle käinud mitmed sõjad, aga samas on üles kasvanud ka mitmed põlvkonnad inimesi, kes on oma kodukandile kuulsust toonud.
Eestis on saari kokku üle 1500, neist suurusega üle poolteise ruutkilomeetri aga 27.
Väikesaared vajavad tähelepanu ja kaitset. Loodusest järjest kaugeneva ühiskonna liikmetena ei oska me sageli käituda ümbritsevaga arvestavalt, see põhjustab loodusväärtuste kadu. Et seda ei juhtuks, on vaja kasutada saari säästvalt: nõnda püsivad sealsed maastikud, väikesed inimasulad, taime- ja loomaliikide kasvukohad ja elupaigad.
Almanahhis on kokku 21 artiklit meie saarte elusloodusest, geoloogiast, aga ka erinevatest aspektidest saarte ajaloos.
Millisena võiks näha meie saarte tulevikku? Geograaf Aado Keskpaik ja looduskaitsja Toomas Kokovkin pakuvad almanahhis oma stsenaariume.

9. Gorizontõ Estonii 2010/2011

2011s

Järjekorras üheksas number on pühendatud Eesti looduskaitsele ja selle 100. juubelile, mida väljapaistvalt tähistati.

Artiklid on meie kodumaa unikaalsest loodusest, Eesti looduskaitse ja looduskaitsealade ajaloost ja hetkeseisust. Juttu on ka inimese probleemsetest ja ohtlikest tegudest, kui firmade ja poliitikute kitsad majanduslikud huvid prevaleerivad terve mõistuse ja teadlaste analüüsi üle. Meie globaliseeruvas ja unifitseeruvas maailmas adutakse järjest enam nii loodusliku kui ka kultuurilise mitmekesisuse säilitamise tähtsust. Teiste sõnadega seda, et meie jõud on mitmekesisuses. Paljude maade poliitilised, intellektuaalsed ja majandusliidrid on tähtsustanud loosungit „Mõtle globaalset, tegutse lokaalselt!”

2010. aastal tähistati Eestis kohaliku looduskaitse 100. juubelit, sest esimene kaitseala, Vaika looduskaitseala asutati 14. augustil 1910. Eesti esimene looduskaitseseadus võeti vastu aastal 1935. Praegune, arvult kuues looduskaitseseadus võeti vastu aastal 2004, kui Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks.

Loodusrikkus on normaalselt toimiva looduse asendamatu eeldus, sest eluslooduses on kõik omavahel seotud. Kuid selleks, et tegutseda, peab teadma, selleks, et teada, peab uurima. Selle kogumiku autorid on kõik oma alade parimad asjatundjad ja MTÜ Loodusajakiri välja antavate populaarteaduslike ajakirjade – Eesti Loodus ja Horisont – püsivad autorid. Autoriteringi kuuluvad näiteks Urmas Tartes, Ivar Puura, Tarmo Soomere, Toomas Kukk, Helen Külvik, Teet Koitjärv jpt.

8. Gorizontõ Estonii 2009

2009s
Almanahhi kaheksas number on pühendatud ühele omapärasemale Eestimaa osale – Setumaale, selle kandi loodusele, kultuurile, traditsioonidele ja keelele.

7. Gorizontõ Estonii 2008

2008s
Almanahhi seitsmes number sisaldas artikleid peamiselt Ida-Virumaa kultuuriloo ja sellega tihedalt seotud loodusloo kohta. Lood on rohelisest maailmavaatest (autor Kalevi Kull), eestlaste ürgajaloost (Aivar Kriiska), Ida-Virumaa seentest (Kuulo Kalamees), põlevkivienergeetikast ja sellega seotud keskkonna mõjudest (Ivar Puura, Väino Puura), aatomielektrijaamadest – poolt ja vastu (Anto Raukas), aga ka Ida-Virumaa vaatamisväärsustest (Kaili Viima ja Anne-Ly Feršel). On ka Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese mõtisklused loodusest ja inimese kohast selles.

6. Gorizontõ Estonii 2006

2006s
Aastal 2006 ilmus Gorizontõ Estonii kuues number, seekord plaaniga muuta see kord aastas ilmuvaks venekeelseks almanahhiks. Maht suurenes 96 lk.
Koostaja sellest numbrist alates Toomas Tiivel.

Almanahhis on artiklid Eestis elanud kuulsast vene luuletajast Igor Severjaninist (autor Sergei Issakov), Eesti metsadest (Hendrik Relve), Eesti imetajatest (Peeter Ernits), omadest ja võõrastest Eesti taimeriigis (Toomas Kukk), Eesti ajaloost (Lauri Vahtre) ja rahvuse kujunemisest (Mart Laar) ning kodakondsusest (Helen Rohtmets) jt.

GORIZONTÕ ESTONII 1.-5. (aastad 2003 ja 2004)

1.2003s
1. 2003. aasta septembris ilmus ajakirja GORIZONTÕ ESTONII esimene number.
Millistel teemadel kirjutati?
Uudised, matkarada, Eesti muulase silme läbi, fotopraktika, ajalugu, rubriik „Mis sünnib akna taga” (lood linnaloodusest), raamat (uudisteosed eesti- ja teistes keeltes), looduskaitse, loodusfoto, seened, marjad, tehnika jne.
Maht 48 lk.
Koostaja Tiit Kändler

2.2003s
2. 2003. aasta detsembris ilmus ajakirja teine number (2/2003), kus on juttu Eesti kliima muutumisest (Jaak Jaagus ja Ain Kallis), kunstlikust viljastamisest ning Eesti teadlaste ja arstide panusest selle uurimisel ja praktiseerimisel, baltisaksa maadeuurijast Otto von Kotzebue’st (autor Elkond Libman), keskaegsetest ehitusmälestistest Eestis ning Eesti Geenivaramust. Lisaks ilmus intervjuu Eesti Riigikogu esimehe astrofüüsik Ene Ergmaga, kirjutati matkaradadest, kajastati uudiseid jm.
1.2004s
3. Märtsis 2004 ilmus ajakirja kolmas number (1/2004), kus on lood kährikkoerast (autor Rainer Kerge), Eesti majakatest (Maksim Zinovjev), pankrannikust Pakri saartel (Tõnis Saadoja), Eesti suuruselt teisest linnas Tartust (Andrei Tuch), aga ka metsasipelgate elust ja kaitsest, puuarhitektuuri pärlitest Eestis, prügimajandusest jm.
2.2004s
4. Mais 2004 ilmus ajakirja neljas number (2/2004) sisaldab lugusid loodusfotograaf Tiit Hundist, bioloog-semiootik Aleksei Turovski mõtisklusi ahvidest, kui inimesel lähedastest loomadest, putukate – taimekahjurite uurijast prof Anne Luigest, intervjuud ajaloolase Jaak Valgega ajaloo mõtestamisest, lugu Sillamäe linna lindudest, Mahtra ümbruse matkaradadest ning Äntu järvedest, oravatest (autor Rainer Kerge) jm.
3.2004s
5. Novembris 2004 ilmus ajakirja viies, kaksiknumber (3–4/2004), mis sisaldab Margus Otsa artiklit valgest toonekurest ning Gunnar Seina lugu kaljukotkast, Enn Kaubi ja Mart Saarsoo vastuseid küsimusele „Milleks Eestile Antarktika?”, vanadest aardeleidudest Eestis (autor Ivar Leimus), tähnikvesilikust (Riinu Rannap), vee ringlusest looduses, veevarudest ja puhtast vest. Ülle Sillasoo ja Toomas Kukk kirjutasid kanepitaimest ning Ülle Reier lepapuust. Mõlema taime kasutamisest majapidamises räägib Urmas Kokasaar. Numbris on ka pikem intervjuu kulturoloogi, usuteadlase ja piiblitõlkija Toomas Pauliga.