Kuu Arhiiv: Veebruar, 2024

Orhideenäitusel Tartu ülikooli botaanikaaias näeb Ecuadorist pärit liike

1.–10. märtsini toimuval Tartu ülikooli botaanikaaia orhideenäitusel saab sel aastal vaadelda põnevaid orhideeliike otse Ecuadorist. Näituse osana toimub ka orhideekonkurss, millest on võimalik oma...

Tallinna metsades on ligi 100 hektarit vääriselupaiku

Lamapuidu olemasolu metsas on üks vääriselupaiga tunnustest (autor: Ilja Matusihis) Värske uuringu kohaselt leidub Tallinna metsades vääriselupaiku (VEP) rohkem kui 95 hektaril, millest ligi 2/3 paiknevad...

Rändlinnud saabuvad!

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Maastikugeneetika

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Loodusajakiri: nuhtlusisendid

Mis liigist loomad kõige sagedamini häirivad inimesi niivõrd, et nad kuulutatakse nuhtlusisenditeks? Miks loomast saab nuhtlusisend? Kas nuhtlusisendit saab „ümber kasvatada“? Saates on külas...

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

Registreeru teoreetilise bioloogia kevadkooli!

Poolesajas teoreetilise bioloogia kevadkool „Bioloogilise mõtte areng“ ootab huvilisi. 26.–28. aprillini toimuval juubelikonverentsil võetakse vaatluse alla bioloogiliste teooriate ja eluteadusliku mõtte areng. „Ettekannetes arutletakse erinevate...

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi päraku veenikomud on üks arstiteaduse ajaloos enim käsitletud vaevusi, eelistatakse sellest pigem viisakalt vaikida. Ka...

Loodusajakiri: aasta puu tamm

Aasta puust, tammest, räägib EMÜ dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul. Kuuleme, mis teeb tammepuidu vastupidavaks, kelle jaoks on tammetõrud oluline toit ja milliseid...

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Kliimateadlane Piia Post: kliimamuutustest arusaamine algab füüsika põhitõdedest

Meteoroloogi ja kliimateadlast, õigemini atmosfäärifüüsikut Piia Posti küsitlenud Toomas Kukk. Intervjuu ilmus Eesti Looduse 2019. aasta veebruarinumbris. Neljapäeval, 15. veebruaril kell 16.15 peab Tartu...

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Haruldane kalifornia kondor üllatab neitsissigimisega

Tuletame meelde, mis on partenogenees ehk neitsissigimine, mille puhul embrüo areneb viljastamata munarakust. Tekst: TAMBET TÕNISSOO

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

LIHTNE KÜSIDA | Miks on porri nokk kõver?

Porr on pika kõvera noka, pruunikirju selja ja valge kõhualusega pisike värvuline.

RAJAKAAMERA LOOD | Punarindade tilluke kodu

Hinnomäe vana karjatanuma ääres kasvava pihlaka õõnsuses sirgus punarinna pesakond.

AASTA PUU | Eesti jämedaimad ja kõrgeimad haavapuud

Millised on praegu teadaolevad Eesti kõige jämedamad ja kõrgemad haavad?

AASTA LOOM | Siili kuvand rahvapärimuses

Siili okaskuue etioloogia on populaarne paljude tema levikuala rahvaste pärimuses.
spot_img