Tekst: ALAR LÄÄNELAID Foto: MATTI HELIN
Ootamatult sain Soomest telefonikõne, eesti keeles. Soome muusikaprofessorit esindav mees uuris, kas ma saaksin teha kindlaks ühe vana kontrabassi vanuse. Keelpillide, peamiselt viiulite dendrokronoloogiline dateerimine on Euroopas ammu levinud praktika. Olen isegi dateerinud mitukümmend viiulit. Viiuli olen tavaliselt pannud mikroskoobi alla ja mõõtnud aparaadiga ära aastarõngaste laiused. Ent kontrabass? See suur pill ei mahu ju mikroskoobi alla!
Järgnevas jutuajamises sain teada, et Soomes olev kontrabass on parajasti remondiks lahti võetud ja kogu kõlakasti sisemus on näha.Oldi valmis pilli mulle uurimiseksTartusse toimetama. Kuid isegi lahtivõetult ei mahuks kontrabassi kõlakasti kaas minu mõõtmisaparaadi töölauale.
Tuli midagi muud välja mõelda. Milleks on tänapäeval fotograafia võimalused? Tegin ettepaneku, et Soomes pildistataks kõlakasti sisepinnad makrofotodena ja pildid saadetaks mulle e-postiga. Muusikaprofessor oli asjaga päri ja peatselt sain minu antud näpunäidete järgi tehtud 52 lähifotot kontrabassi sisemusest. Kontrabassi kõlakaane sisekülge ei kata peitsi- ega lakikiht, seepärast on aastarõngad puidu pinnal nähtavad palju paremini kui kõlakaane pealmisel pinnal. Aastarõngad ei ole muusikainstrumentide puidus muidugi rõngastena, vaid puutüve radiaallõikes, ja paistavad sirgete triipudena.
Aastarõngalaiused fotodelt arvutisse
Selle töö tegemise ajal ei olnud mul veel tarkvara, mille abil mõõta kujutiselt aastarõngalaiusi. Seepärast pidin pilte mitu korda töötlema, mis nõudis palju aega. Poolesajast fotost valisin välja 18, kus oli näha selge aastarõngarida. Kuna
pildid ei olnud eriti kontrastsed, tuli igale fotole tõmmata tavalises joonistusprogrammis Paint joonekestega aastarõngaste piirid.Seejärel sai paberile prinditud fotodelt mõõta stereomikroskoobiga Leica S4E ja mõõtmisaparaadi Lintab tarkvaraga TSAP-Win (Rinntech) aastarõngaste laiused samamoodi nagu puiduproovidelt või viiulitelt. Kuna fotod on eri suurendusega, tuli kõik mõõtmisread fotodele lisatud millimeeterjoonlaua näitude alusel arvutada ümber sajandikmillimeetriteks. Nüüd sai asuda fotode aastarõngaridu omavahel võrdlema. Kõigepealt oli vaja ühendada osaliselt kattuvad aastarõngaread. Seda oli hea teha graafikute järgi arvutiekraanil. Fotode mõõtmise andmetest oli võimalik koostada 85 aasta pikkune aastarõngalaiuste rida.
Põnevaim etapp
Nüüd algas uurimise kõige põnevam etapp: dateerimine. Keelpillide kõlakasti kaas on tavaliselt valmistatud spet- siaalselt valitud kuusepuidust, milles on ühtlaselt kitsad aastarõngad. Oksakohti ei tohi olla. Dendrokronoloogilisel da- teerimisel võrreldakse uuritavat aastarõngalaiuste rida sama puuliigi dateeritud aastarõngalaiuste ridadega (krono- loogiatega). Arvutiprogramm otsib välja uuritava rea sarnased kohad võrdlusrea omadega ja näitab uurijale, millise kalendriaastaga uuritav rida lõpeb. See kalendriaasta võikski olla dendrokronoloogilise uuringu lõpptulemus,
kui ei peaks arvestama mitut lisatingimust. Esiteks ei näita muusikariista aastarõngarea viimase aastarõnga aasta puu langetamise aastat, kuna viiulipuu laua servast on osa aastarõngaid kõlakasti kaane valmistamisel maha lõigatud.
Teiseks … Aga räägime ikka õiges järjekorras.
Pettumus
Minu suureks pettumuseks selgus, et Soome kontrabassi aastarõngalaiuste rida ei sarnanenud usutavalt ühegi minu kasutada olnud 74 Euroopa kuusekronoloogiaga (need aastarõngalaiuste read on saadaval NOAA andmebaasis National Centers for Environmental Information). Mis võis olla ebaõnnestumise põhjus? Kontrabass leiutati Euroopas 17. sajandil, seega läheks isegi kõige vanema kontrabassi dateerimiseks vaja kuusekronoloogiaid alates umbes aastast 1500. Minu andmebaasis sisalduvad kuusekronoloogiad ulatuvad 1260. aastast kuni 1980. aastani ja katavad geograafiliselt suure osa Euroopast. Oletasin, et minu kuusekronoloogiate valik oli liiga väike ja uuritav kontrabass pärineb mõnest teisest piirkonnast.
Saatsin Soome kontrabassi aastarõngalaiuste rea Kölnis töötavale heale kolleegile Thomas Frankile, et ta võrdleks seda oma andmebaasi kronoloogiatega. Thomaselt sain peagi hea uudise: kontrabassi aastarõngarida osutus veenvalt sarnaseks Baieri okaspuukronoloogiatega. Paraku on need kronoloogiad koostatud segamini mitme okaspuuliigi (kuuse, nulu ja männi) aastarõngalaiuste ridadest. Puude aastarõngaread on tavaliselt kõige sarnasemad sama puuliigi aastarõngaridadega.
Kas kõlakaas polegi tehtud kuusepuidust?
Kõik asjatundjad teavad, et keelpillide kõlakasti kaas valmistatakse hoolikalt valitud kuuskede puidust, nn viiulikuuskedest. Mändi muusikainstrumentide kõlakaante tarbeks teadaolevalt ei tarvitata. Küll aga on viiulite kõlakasti kaas mõnel juhul olnud tehtud nulupuidust. See viis mõttele, et kontrabassi aastarõngarida tuleks võrrelda ka nulukronoloogiatega.
Seepärast laadisin NOAA andmebaasist alla 89 Alpide piirkonna Euroopa nulgude (Abies alba) aastarõngalaiuste komplekti ja teisendasin need vajalikku formaati. Seejärel keskmistasin iga kasvukoha või arheoloogilise objekti aastarõngalaiuste read ning sünkroniseerisin nende nulukeskmistega kontrabassi aastarõngalaiuste rea. Ilmnes, et enim sarnaneb kontrabassi aastarõngalaiuste rida mitme Baieri piirkonna nulukronoloogiaga positsioonis, kus kontrabassi aastarõngarea viimane aastarõngalaius on kohakuti referentskronoloogiate 1847. aasta aastarõngalaiusega. Nonii – nagu ütlevad soomlased –, kõlakasti kaas ongi meisterdatud nulupuidust!
Puuliigi määramine aastarõngarea järgi
Ma ei ole saanud toda kontrabassi oma käega katsuda, liiati veel sisemusest puiduproovi võtta mikroskoopiliseks uurimiseks. Olen vaid näinud ja mõõt-nud fotosid. Ometi näitab kontrabassi aastarõngarea sarnasus nulgude aasta- rõngaridadega, et suure tõenäosusega on selle pilli kõlalaud valmistatud nulupuidust. Kuuse- (Picea abies) ja nulu- puitu (Abies alba) saab eristada mikroskoobipreparaatides nähtavate anatoomiliste tunnuste järgi, ent mul polnud võimalik neid uurida. Kuigi kuused ja nulud kasvavad Alpides ka segamini ja taluvad sama ilmastikku, moodustub kummalgi okaspuul veidi erinev aastarõngamuster. Nii paljastuski kontrabassi kaane puuliik aastarõngalaiuste ridade võrdluse abil.
Millal kontrabass valmistati?
Dendrokronoloogiline dateering 1847 näitab uuritava aastarõngarea hiliseima aastarõnga kasvamise aastat. Kuna uuritav aastarõngarida ei lõpe koorealuse aastarõngaga, ei saa me kindlaks teha puu raiumise aastat. Võime üksnes oletada, et kontrabassis olev puit ulatub üsna puukoore lähedale, millest annab tunnistust ka aastarõngaste märgatav kitsenemine rea lõpuosas (vaata lähifotot joonekestega tähistatud aastarõngastest). Makrofotodelt mõõdetud ja dateeritud aastarõngalaiuste ridade ajaline ulatus näitab, et mitu rida lõpeb 1847. aasta paiku. Kui oletada, et puidu pinnalt on ikkagi kuni kümmekond kitsast aastarõngast maha lõigatud ja puitu on kümme aastat kuivatatud, tuleb kontrabassi valmistamise arvatav aeg dendrokronoloogilisest dateeringust kakskümmend aastat hilisem: umbkaudu 1867. aasta. See aastaarv põhineb vaid oletuslikel eeldustel, seda ei saa pidada kontrabassi valmistamise aastaks. Sellest dateeringust saab järeldada, et uuritud kontrabass on valmistatud kindlasti pärast 1847. aastat, ilmselt 19. sajandi teisel poolel. Kuna kontrabassi kõlakaane tegemiseks kasutatud nulg on kasvanud Baierimaal, võib oletada, et pill on valminud mõne Baieri pillimeistri käe all.
Me ei saanud teada, kes oli selle pilli meister. Vahel on keelpilli sisse kleebitud etikett pillimeistri nime ja valmistamise aastaga, kuid selles kontrabassis etikett puudus. Vahel saab pillimeistri ära mõistatada instrumendi iseloomuli- ke ehitusdetailide järgi.
Mida oleme teada saanud?
Soome muusikaprofessori toetusel uue elu saanud auväärne kontrabass on pärit 19. sajandi teisest poolest Baieri- maalt ja valmistatud pärast 1847. aastat. Instrumendi kõlalaud on tehtud nulupuidust. Pilli uurimisel oli suuresti abiks fotograafia.
Kuidas siis ikkagi mahutada kontrabassi mikroskoobi alla? Aus vastus: kui seda üldse vaja peaks olema, siis osade kaupa ja sedagi ainult fotodena. Nüüd on meil olemas ka arvutiprogramm, millega saab aastarõngaid mikroskoobi
abita fotodelt mõõta.
Alar Läänelaid (1951) on Tartu ülikooli emeriitdotsent, dendrokronoloog, kes dateerib aastarõngaridade järgi hooneid ja puitesemeid.