Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi pehme robootika kaasprofessor Indrek Mustaga on vestelnud Eesti Looduse toimetaja Piret Pappel.
Intervjuu kokku leppimise ajal saatsin teile hulga küsimusi biomimikri kohta (biomimikri, ka biomimeetika jäljendab loodust selleks, et lahendada keerukaid inimprobleeme – P.P.). Teemasse süvenedes tundub, et puhtalt looduse jäljendamine on robootikas eilne päev. Üha enam räägitakse biomehaanikast.
Jaa. Ajalooliselt on esimene lähenemisnurk bioloogiateemade robootikasse või tehnoloogiasse toomisel olnud jäljendamine. Sellega on saavutatud toredaid tulemusi.
Kohe meenub takjapael.
Just. Oleme võtnud üle süsteemi, mis on efektiivne, ja asunud rakendama seda tehnoloogias.
See suund jätkub ka praegu. Näiteks robotkäe arendamisel on küllaltki selge eesmärk teha võimalikult täpne inimese jäseme koopia.
Tartu ülikoolis oleme loonud tehis-emakakaela. Sellega saab koolitada ämmaemandaid. Meie emakakael on küll mulaaž, millel ei ole bioloogilist otstarvet, kuid üritame teha siiski võimalikult täpse koopia, mis aitaks õppijat.
Kõige olulisem termin, millest praegu robootikas rääkida, võiks olla „bioinspireeritus“. Elusolendis on kõik funktsioonid läbi põimunud, kõik materjalid ja süsteemi osad täidavad mitut ülesannet. Eesmärk ongi mõista bioloogilise organsüsteemi toimimist. Tahame selle lahutada algosadeks ja insenerid-robootikud saavad endale ehituskivid, millest uusi asju ehitada. Siin tekib kohe muidugi uus küsimus: kus on mida mõtet rakendada? Eriti just varem esines mõtteviisi, et teeme samamoodi, nagu loodus on teinud, hakkame kopeerima.
Tihti ei anna see ootuspäraseid tulemusi. Kui võtame tehnoloogiast näited, mis töötavad hästi ja mida palju kasutatakse, nagu arvutid, telefonid ja autod, siis need pole peaaegu üldse loodusest inspireeritud. Siin pole palju võimalusi, kuidas neid seadmeid loodust matkides paremaks teha.
Üldiselt on nii, et kõik, mis on praegu tehnoloogia jaoks keeruline, on elusorganismidele lihtne. See annabki inseneridele motivatsiooni loodust uurida. Tahame teada, kuidas on elusloodus lahendanud keerukates keskkondades töötamise probleemi. Praegune robotitehnoloogia ei saa keerulistes keskkondades hästi hakkama, sest see on välja töötatud kontrollitud tingimustes. Loodust matkiv robootika reeglina ei asenda olemasolevat, vaid lubab luua uusi rakendusi.
ohetega seemneid Foto: Lauri Kulpsoo