Uued tuuled kotkauuringutes

Kuupäev:

Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Kolme väike-konnakotkast korraga näeb meil siiski harva, sel juhul võib
läheduses olla linde peibutav loomakorjus. Talvitusaladel on väike-konnakotkad rohkem seltsivad Foto: Remo Savisaar

Tekst: ÜLO VÄLI

Aeglaselt raba kohal tiirlev kotkas on üks arhailisemaid vaatepilte Eesti looduses. Ka kotkaste uurimise traditsioon on Eestis juba ligi sajandi pikkune ning selle põhimõte – otsida ja jälgida kotkaid ning kotkapesi nende kaitse eesmärgil – püsinud samasugusena. Viimased aastad on toonud kotkauuringutesse ja -seiresse uusi tehnilisi võimalusi, mis on tublisti avardanud meie maailmapilti.

Droonid

Kindlasti on murrangulise arengu toonud droonid. Esiteks on need väikesed lendavad abilised tunduvalt lihtsustanud kotkapesade otsinguid. Eeskätt kalakotkal, kelle pesad asuvad puudel silmatorkavalt päris ladvas, aga ka kalju- ja merikotkal, kelle pesad paiknevad sageli samuti üsna avatult. Need liigid pesitsevad sageli soodes, kus on tavapärasest raskem liikuda ja tihti on vaatevälja piiranud puistu. Sel juhul ongi mõttekas heita alale drooni abil pilk taevast justkui kotkas.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

NUPUTA: 2026. aasta seen limatünnik

Tänavune aasta seen on omapärase välimusega limatünnik. Tutvustame seda...

Tolışstanist Māzerūni kaudu Balòcestàni ehk Kuidas elavad Iraani riigita rahvad

Andrus Mölder Iraan on paljurahvuseline riik. Sealne suurim rahvas on...

Vadakuvalk –juustutootmise kõrvalsaadusest hinnatud toitaineks

Indrek Ridaliste, Toonika Rinken, Helena Andreson Toitumisel on oluline küllaldaselt...

Väiksem kui kirik, suurem kui kirp, rohkem aknaid kui kuninga kojal?

Monika Reppo Vähemalt 700 aastat on Eestis kasutatud väikseid lohkudega...