AASTA LOOM | Mõista-mõista, kes see on: alt pehme, pealt terav, ise laulab kott-kott?

Kuupäev:

Harilik siil oma igaõhtusel rutiinsel toiduretkel valgel juulikuu alguse õhtul. Siilid on segatoidulised ja põhiosa nende toidusedelist hõlmavad mitmesugused
selgrootud loomad Foto: Remo Savisaar

Tekst: RENO R. KÜNNAPUU

Kui suveõhtul kostab põõsa alt sahin või taimestikust tuhnimishääli, on tõenäoline, et tegu on ühe meie kõige tuntuma metslooma siiliga (Erinaceus). Eestimaal elutseb lausa kaks siililiiki: harilik siil (E. europaeus) ja kaelussiil (E. roumanicus). Need öise eluviisiga putuktoidulised tegelased on Eesti elurikkuse osa. Inimesele tihti märkamatult täidavad nad oma ökoloogilist rolli nii looduses kui ka meie kodude, aedade ja parkide servas.

VÄLIMUS

Kes on siili varem kohanud, teab, et tegemist on okkalise pisiimetajaga. Siili okkad on muundunud karvad, mis moodustavad ainulaadse ja kaitset pakkuva okaskatte. Ohtu aimates kerib siil end tihedalt kerra, takistades kiskjatel juurdepääsu haavatavatele kehapiirkondadele. Et olla kindel, kuidas kaht siililiiki eristada, on artiklisse lisatud fotod, mille abil saab hõlpsasti aru, mis liigiga on tegu.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Tolışstanist Māzerūni kaudu Balòcestàni ehk Kuidas elavad Iraani riigita rahvad

Andrus Mölder Iraan on paljurahvuseline riik. Sealne suurim rahvas on...

Vadakuvalk –juustutootmise kõrvalsaadusest hinnatud toitaineks

Indrek Ridaliste, Toonika Rinken, Helena Andreson Toitumisel on oluline küllaldaselt...

Väiksem kui kirik, suurem kui kirp, rohkem aknaid kui kuninga kojal?

Monika Reppo Vähemalt 700 aastat on Eestis kasutatud väikseid lohkudega...

„Mis te sinna lähete, seal on ainult bush ja lõvid“

Indrek Rohtmets Olime kahekesi koos kaaslasega Sambias ja plaanitsesime minna...