29. juuni avatakse Sagadi metsamuuseumis näitus "Päevaliblikad ja mets"

Kuupäev:

eesti paevaliblikad_kaas ok.inddPühapäeval, 29. juunil kell 12 avatakse Sagadi mõisas asuvas metsamuuseumis Urmas Tartese näitus „Päevaliblikad ja mets” ning ühtlasi esitletakse Erki Õunapiga kahasse koostatud raamatut „Eesti päevaliblikad”.
„Raamatu eesmärk on tutvustada kõiki Eestis elavaid päevaliblikate liike, nende elukäiku ja elupaiku ning olla teejuhiks nende eriliselt kaunite loomade tundmaõppimisel. Raamatust leiab ka põhjalikud juhised liblikate vaatlemiseks, määramiseks ja kogumiseks.” ütles Urmas Tartes.
Raamatu on välja andnud kirjastus Varrak. Raamatupoodidesse jõuab see müügile alates juulist.
 
Muuseumi näitusesaalides avatav näitus „Päevaliblikad ja mets” toob liblikahuvilisi legendide maailmast põnevate loodusteaduslike faktide juurde. Külastajad saavad teada, kuidas rändavad liblikad talvituma Põhja-Aafrikasse, mil viisil tekivad liblikatiibade kaunid toonid, ning muidugi nautida Eesti päevaliblikate imeilusat ja värvikirevat kaleidoskoopi. Erilist tähelepanu on pööratud liblikate ja metsa/puude suhetele.
Urmas Tartese suurepärased fotod ja tekstid, Allan Selini liblikakogu eksemplarid ning meeleolukas videoprogramm jäävad huvilisi metsamuuseumisse ootama aasta lõpuni.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Eesti Looduse vestlusõhtud: 14. oktoobril karude ruumikasutus

Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad kolmapäeval,...

AASTA PUU | Haava leht ja naise keel ei seisa kunagi paigal … Haab rahvapärimuses

Värisevate lehtedega haavast on loodud rohkesti mütoloogilise sisuga regilaule, seletusmuistendeid ning kristlikke legende, keskne motiiv on puu ja inimese hirm või süütunne.

KOHANIMI | Varane Vargamäe

Aegade vältel on tosin kirjandusteadlast otsinud ja kirjeldanud A. H. Tammsaare teoste protomaastikke ja -tegelasi.

Karude ruumikasutus Eestis: miks vajame korralikke uuringuid?

Skandinaavias on pruunkarude liikumist GPS-i ja raadiokaeluste abil uuritud juba ligi nelikümmend aastat, kuid Eestis teame karude ruumikasutusest üllatavalt vähe.