Kuidas ja miks sai Riia lahest Liivi laht?

Eesti Looduse liivlaste erinumbris (juuni-juulinumber) uurime Tartu ülikooli geograafia emeriitdotsendilt Heino Mardistelt, kuidas sai Riia lahest Liivi laht. Heino Mardiste: Eestit piirava mere osade nimed on...

Eesti Loodus juhatab liivlaste juurde

Tänavune piirkondlik erinumber viib Eestist välja Lätimaale: alale, kus omal ajal elasid ja tegutsesid liivlased. Põliseid liivlasi enam ei ole, ent sellegipoolest elab liivi...

Uudistaja 10.06.2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB   Eesti Loodus juhatab liivlaste juurde Tänavune piirkondlik erinumber viib Eestist välja Lätimaale: alale, kus omal ajal elasid ja tegutsesid liivlased. Põliseid liivlasi enam...

Uudistaja 27.05.2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB           LOODUSAJAKIRJA TEATED   Kalju Eerme (foto: to.ee)   Kukus tuleb juttu kliimamuutustest Neljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ räägib Tartu observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme, kes on kirjutanud...

Mai Eesti Loodus: kärbsed ja sääsed ning Saesaare paisu lammutamine

Mainumbri kaanelugu tutvustab tänavuse aasta orhideed kärbesõit. Kärbsekujulise õiega käpalist tolmeldavad kiletiivalised putukad – mitmesugused kärbsed, kes õie kujust ja lõhnast end eksitada lasevad....

Loodusajakiri tunnustas õpilasi nende uurimistööde eest

Möödunud reedel, 24. aprillil anti õpilaste teadusfestivalil kätte õpilaste teadustööde riikliku konkursi auhinnad. Peale peapreemiate (5 tööd) anti välja gümnaasiumiastme ja põhikooliastme preemiad ning...

Uudistaja 22.04.2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB   Loodusesõber tutvustab roheliste rattaretke Värske Loodusesõber juhatab metsa sigade söödaplatsi lähedale, kus muu hulgas leiab präänikuid ja muid pagaritooteid. Pole siis ime,...

Kuidas hoida kimalasi?

Eesti Looduse aprillinumbris kirjutavad ökoloogid Virve Sõber, Mariann Leps, Marika Mänd ja Tiit Teder väga olulisest teemast: kimalastest. Kimalaste roll tolmeldajatena on ülisuur: 88% kogu...

Aprillikuu Eesti Loodus: linnud, kimalased, loodusharidus ja Darwin

Eesti omapäraseid loodusväärtusi on ulatuslikud rannakarjamaad, mille taastamise ja hoidmisega on vaeva nähtud varsti juba 20 aastat. Niitude majandamine põhjustab taimestikus küllaltki kiireid ja...

Uuenenud Eesti äikesevaatlejate võrk otsib vaatlejaid

Kümnendat vaatlushooaega alustav Eesti äikesevaatlejate võrk otsib uusi vaatlejaid, kes aitaks koguda andmeid äikese ja ohtlike äikesenähtuste kohta Eestis. Sellest aastast on vaatlusmetoodikat uuendatud ja...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Kas pesta või mitte pesta?

Mati Roasto, Mihkel Mäesaar, Marian Valk Eesti maaülikooli uuringu järgi...

Eesti strontsiumi aluskaart avab muinasrännete uurimisel uusi perspektiive

Raivo Suni 2016. aasta suvel avaldati kaks Eesti arheoloogide osalusel...

Enesetapp keskajal: näiteid 13.–15. sajandi Prantsusmaalt 

Kaisa Raid Seal, kus elavad inimesed, on alati tulnud ette...

Tumeaine detektor näeb päikeseneutriinosid

Andi Hektor, Kristjan Kannike Igale maapinna ruutsentimeetrile langeb sekundis kümneid...
spot_img