KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU? | Ajalooga rahvad ja ajaloota rahvad

Tekst: MATI LAUR 18. sajandi lõpuks olid loodud tingimused, mis võimaldasid ajalookirjutusel kujuneda iseseisvaks teadusdistsipliiniks. See sai teoks 19. sajandi algupoolel. Vastukaaluks valgustusliikumisele, mis taotles kogu...

Haruldased palverännusuveniirid Tallinnast

Tekst: ANU MÄND 2018. aastal tuli Tallinna Jahu tänava keskaegse prügila kaevamistel päevavalgele tuhandeid põnevaid leide, sealhulgas on mitu tinapliist palverännumärki. Kõigi puhul ei ole...

Riia värav – Pärnu unustatud linna- ja kindlusevärav

Jääb vaid imestada, kui vähe teame isegi mõnest kõige suurejoonelisemast arhitektuuriteosest, mis kunagi Eestis on ehitatud. Kunstiloolane Elsbet Parek on oma 1971. aastal ilmunud...

Kaitsealade tõhusus

Looduskaitsealade tõhususe ja tulemuslikkuse hindamise küsimus tõstatati rahvusvaheliselt esmakordselt 1992. aastal Maailma looduskaitseliidu (IUCN) tegevuskavas. Mis tingis sellise küsimuse püstituse? Kuidas „mõõta“ kaitseala tõhusust?...

Maaülikool kutsub niitmispäevale

Niitmispäev toimub 25. juunil algusega kell 10.00 EMÜ kogukonnaaia juures. Niitmispäeval soovime tutvustada nii erinevaid EMÜ linnakus kasvavaid taimi kui ka vikatiga niitmist. Taimi tutvustab...

RAJAKAAMERA LOOD | Nugise-emand käis saagijahil

Sedapuhku vahendan rajakaamerasilma kaudu emanugise tegemisi. Täpsemalt saame aimu, millise toidupoolisega emaloom poegi toidab ning millal ta saagijahil käib. Tekst: ARNE ADER Fotod: ARNE ADER...

Alanud on haudelinnustiku punktloendus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid 25. maist kuni 15. juunini osalema haudelinnustiku punktloendusel, et koguda teavet meil pesitsevate lindude kohta. Loendust tegema on oodatud nii...

Loodusajakiri: uus Sõrve looduskaitseala

Tallinna külje all asuv Sõrve looduskaitseala moodustati 2023. aastal. Milline on Sõrve looduslaama liigirikkus ja kui palju on sealt leitud kaitsealuseid liike? Kuidas vaid...

Loodusajakiri: kirjad ja kirjavahetused

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist leiab just sellise pealkirjaga artikli, milles Tiina Ann Kirss ja Kanni Labi Eesti kultuuriloolisest arhiivist annavad ülevaate, miks kirjavahetused teadlastele...

Võnnu kihelkond – suur ja mitmekesine

Võib liialduseta öelda, et enamjagu eestlasi on käinud Võnnu kihelkonnas: kas klassiekskursiooniga Taevaskojas või lugedes Friedebert Tuglase romaani „Väike Illimar“. Ent Võnnus on palju...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Varjumetsad

Nahkhiireuuringud on viinud mind iseäralikesse varjumetsadesse ja pannud muretsema,...

RAJAKAAMERA LOOD | Hall-kärbsenäppide kaks esimest elunädalat

Hinnomäe pooleteise hektari suuruses kuusikus pesitses 2022. aasta suvel...

INTERVJUU | Looduse taastamise määrus aitab elul edasi kesta

Aleksei Lotman väidab, et ta peab loomi vähe, praegu...

LIHTNE KÜSIDA | Milline metsamari on parim?

Et sellele küsimusele vastata, tuleb kõigepealt täpsustada, kellele parim. Inimese...
spot_img