Prügisaartel varitsevad veidrad kooslused

Vaikse ookeanis põhjaossa on hoovused kokku kandnud maailma suurim prügimäe. Prügisaar on pea kaks korda suurem kui USA Texase osariik ja ulatub kohati mitmekümne...

Looduskaitsekuu keskendub linnaloodusele

Tänavuse aasta looduskaitsekuu teema on „Loodus linnas“. Looduskaitsekuu algab 14. mail, emadepäeval, mis on ühtlasi looduskaitsepäev ning lõpeb 11. juunil loodusvaatluste maratoniga.Kuu alguses antakse...

Tänavune aasta on pühendatud puisniitudele

Puisniidud on läbi aegade olnud Eesti maastike lahutamatu osa. 2023. aasta on puisniidu teema-aasta, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu sellele, kuidas puisniite säilitada ja...

TOIMETAJA VEERG | Kes aias?

Olen otsustanud lillepeenarde pindala vähendada. Selgitan kohe, miks.

Taavi Pae raamatule andmepärli auhind

Statistikaameti konkursi „Andmepärl 2023“ parima andmeloo tiitli on võitnud Taavi Pae raamat „Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“. Võitja selgus rahvahääletuse ja žürii hinnete...

Puisniitude taastamise kivid ja kännud

Tekst ja fotod: Toomas Kukk Poollooduslike ehk pärandkoosluste taastamise kohta on nii maaomanikel, looduses käijatel kui ka loodusteadlastel tekkinud hulk küsimusi: mida, kuidas ja kui...

SEIK | Supilinna üleujutused kui suure tsirkulatsiooni kajastus

Tekst: Juhani Püttsepp Emajõe tänavukevadise kõrgseisu ajal külastasin taas Supilinnas elavat sõpra Alari Ilvest. Nende krundi asupaik Marja tänava otsas on üks madalamaid kohti Tartus...

Teine tumeaine. Inimsõnnik

Tekst: Priit-Kalev Parts Sõna „inimene“ tuleneb ladinakeelsest sõnas „humus“, mis tähendab mulda. Olla inimene tähendab mõista, et me oleme võrsunud mullast ja saame jälle mullaks....

Päikesekellad

Miks mehaaniliste kellade kõrval kasutati ka taskusse mahtuvaid päikesekelli? Kui laialt oli levinud portatiivsete päikesekellade valmistamise oskus? Kas Eesti muuseumides on mõni kaasaskantava päikesekella...

Käbitiksik ja tema sugulased

Tiksikulaadsed on seened, kelle märkamiseks on vaja teadlikku silma. Kes nad sellised on ja mis on nende roll looduses? Kui palju tiksikulaadseid teadaolevalt Eestis...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

INTERVJUU | Väikeste asjade mõistmiseks on vaja neid kaugemalt vaadata

Tavainimese jaoks kipub looduskaitse olema liigi- või objektipõhine ning see kipub olema väga lühinägelik viis, kuidas loodust hoida.

LIHTNE KÜSIDA | Kes lõhub kände?

Pildil olevat männikändu on kõige nähtavamalt lõhkunud musträhn. Tema...

Kas Saaremaa ja Hiiumaa vahel asub ürgne jõeorg?

① Saehambuline ligi 5 m kõrgune Ninase pank Tagaranna...

EESTI KIHELKONNAD | Harju-Madise kihelkonda on vorminud sõjanduslugu

Paljud meist on alustanud välisreisi Paldiski sadamast. Kaunite vaadete...
spot_img