Juba kümme korda on Eesti samblasõbrad valinud aasta sambla, 2026. aasta samblaks hääletati harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica). Nagu perekonnanimi ütleb, on tegu vees kasvava...
Tekst: RIINA RAMMO, LIIS LUHAMAA
Oleme harjunud, et meil on hulk eri tooni rõivaid. Kauges minevikus nõudis riiete valmistamine palju aega. Värvimine muutis selle veelgi...
Tekst ja foto: JAANUS TERASMAA
Vett on Eestis justkui piiritult: sajab rohkem, kui ära aurata jõuab, jõed voolavad, enamasti on ka kraanis vesi olemas. Ometi...
Tekst: TAAVI PAE
Narva jõgi on omapärane mitmes mõttes. Ta on Eesti kõige suurema vooluhulgaga jõgi, mis pangalt laskudes on kujundanud Kreenholmi saare ida- ja...
Tekst: AULI VESKE, TUUL SEPP
Veebruar 2025. Loomaökoloog Tuul Sepp seisab Eesti teaduste akadeemia trepil, olles just väljunud doktorantide kolme minuti loengu konkursilt. Telefonile helistab...
Selgrootute zooloogia kaasprofessori Toomas Esperkiga vestelnud Toomas Kukk
Toomas Esperk on sündinud 29. juunil 1977 Pärnus.
1995 lõpetas Pärnu 2. keskkooli ja 2000 Tartu ülikooli...
Tekst: RENO R. KÜNNAPUU
Kui suveõhtul kostab põõsa alt sahin või taimestikust tuhnimishääli, on tõenäoline, et tegu on ühe meie kõige tuntuma metslooma siiliga (Erinaceus)....
Tekst: TIIU KULL
Pruunikas pesajuur on üks meie kolmest orhideest, kellel puuduvad rohelised lehed, kuid taime vartes ja soomustes võib leiduda klorofülli. Taime teaduslik nimetus...
Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE Fotod: TOOMAS KUKK
Mööda Saaremaad seigeldes jõuate varem või hiljem Kihelkonnale. Suure saare loodenurgas asuv Kihelkonna on mitme tee ristumise...
Eesti looduseuurijate seltsi mükoloogiaühingu aastakoosolekul 6. detsembril 2025 valiti seitsme kandidaadi seast 2026. aasta seeneks limatünnik (Sarcosoma globosum). Sellel kottseente hõimkonda kuuluval seenel on...