Välitööd taimede tumeda elurikkuse leidmiseks.

Kümme aastat tagasi rajati Tartumaal, Uhti külas Eesti esimene suuremõõtmeline puhastusmärgala ehk puhastuslodu. Saatekülaline, TÜ keskkonnatehnoloogia kaasprofessor Margit Kõiv-Vainik selgitab, millist kasu toob puhastuslodu keskkonnale ja millist kasu saab...

Saates on külas ökotoksikoloog Randel Kreitsberg, kellega räägime vähktõvest Läänemeres elavatel loomadel: kui levinud on vähktõbi Läänemeres elavatel kaladel? Kas on „vähialdimaid“ kalaliike? Mis on nakkav vähk ja kas...

Kristel Vene Ülitöödeldud toit mõjutab tervist. Millised need mõjud on? Miks tundub kahjulik toit inimesele erakordselt ahvatlev? Kirjutades raamatut „Ülitöödeldud inimesed“ („Ultra Processed People", 2023), otsustas Briti akadeemik ja arst Chris van...

Martin Malve 2024. aasta septembris lõppes kaks aastat väldanud Haljala Püha Mauritsiuse kiriku välisfassaadi restaureerimine. Selle käigus avastati pühakoja läänepoolsest küljest kolm seniteadmata keskaegset seinanišši, kooriruumi idaakna kohal olevast süvendist aga...

Oleg Košik 2024. aastal kujunes matemaatikavõistluste tippsündmuseks Tartus peetud rahvusvaheline jõuproov Balti Tee, kus Eesti võistkond teenis suurepärase teise koha. Ühtlasi osalesid meie õpilased Inglismaal rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil ning jõulude eel Põhja-...

Eesti Looduse märtsi-aprilli number keskendub kodusele Läänemerele. Ajakirjast leiab põhjalikud ülevaated nii kliima soojenemisega kaasnevatest suundumustest kui vähihaigetest kaladest. Lisaks saab lugeda tehismärgalade sette kasutamisvõimlaustest, põtrade arvukusest, üraskitest ja...

Tekst: MATI LAUR Esimene maailmasõda ei viinud Õhtumaad hävinguni, kuid muutis oluliselt selle palet. Nii mõndagi kuldsena tundunud ajast oli jäädavalt möödas ning ees ootas midagi sootuks uut. Erinevalt kunstist...

Lumikellukesed paljunevad omasoodu ja kalduvad metsistuma. Õpime nende liike tundma!

Eesti Looduse eelmises numbris on käsitletud põtrade arvukuse muutusi Eesti aladel kuni sõjaeelse Eesti vabariigi lõpuni. Ülevaade jätkub sealt, kus Jüri Tõnisson lõpetas. 1939. aastal loendati Eestis 350 põtra...