Kõik Artiklid

SÜNNIPÄEVA-ERI | Eesti kultuurilooline arhiiv eile, täna ja homme

Horisondi kevadnumber on pühendatud Eesti kultuuriloolise arhiivi 95. sünnipäevale

Käsikirjakogud eesti vanema kirjakeele allikana

ANNIKA VIHT Kuidas võisid kõnelda meie esivanemad kaks-, kolm- või nelisada aastat tagasi? Mil viisil arendati suuliste kohamurrete põhjal välja kirjakeel, mis tegi võimalikuks eestikeelse hariduse, ilukirjanduse, kohtupidamise ja suhtluse...

Müüt ja sotsiaalsed rollid Vaino Vahingu isikuarhiivis

INDREK OJAM Kuigi kultuuris osalevad kõik inimesed, saavad vähestest kultuuriloolised isikud selle sõnapaari kitsas tähenduses. Nende sõnalist või ainelist pärandit talletatakse avalikus asutuses, nagu eesti kultuurilooline arhiiv (EKLA). Kui sirvida...

Koidula pärand

SIRJE OLESK Eesti kirjanduse hoidmisel, õpetamisel ja uurimisel on viimased sada viiskümmend aastat säilinud habras järjepidevus. Selle alguses on Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ ja muinasjutud ning Koidula luuletused ja näidendid. Johann Voldemar Jannseni...

Gusta Suitsu luule taasavastamine

MART VELSKER Olen väikeste pausidega käinud eesti kultuuriloolise arhiivi lugejateruumis aastakümneid ning alati on see koht mulle mõjunud püsiva ja turvalisena keset maailma, mis selle aja jooksul on väga palju...

Üllatavad arhiivileiud ja Alliksaare fond

REBEKKA LOTMAN, MARIA-KRISTIINA LOTMAN JA MIHHAIL LOTMAN Kirjandusteadlastele seisneb arhiivitöö võlu ja väärtus muu seas ennustamatuses: mõnikord juhtub, et uurimistöö materjale otsides satuvad ette üllatavad dokumendid. Enamasti minnakse ju arhiivi...

Käsikirjade osakond – uurija abiline

ARNE MERILAI Tosin aastat tagasi hakkasin ma kuulutama kirjandusteoreetilise ühendvälja ideed. Selle aluseks on kirjanduslike suhete väli, mis lähtub klassikalisest kolmikust: autor, teos, lugeja. See triaad ei ole muidugi ammendav,...

Loodusajakiri: tolmeldajad

Putukatest-tolmeldajatest on kõige olulisemad mesilased, aga kas kõik mesilaseliigid on tolmeldajad? Mida teha, et koduaias leiduks tolmeldajatele vajalikke toidutaimi kogu vegetatsiooniperioodi vältel? Kuidas toetada põllumajandusmaastikel tegutsevaid tolmeldajaid? Juttu tuleb...

Eestis levib koerte südameusstõbe põhjustav parasiit

Eesti maaülikooli loomaarstid koostöös Taani kolleegiga avaldasid teadusartikli, milles kirjeldatakse varasemalt siinses kontekstis eksootiliseks ja reisimisega seonduvaks parasiidiks peetud koerte südameussi (Dirofilaria immitis) levikut Eestis. Uuringut koordineerinud Eesti maaülikooli elurikkuse...

Tänavuse kevade kõige linnurikkam linn on Pärnu

Vaatlejad nägid mitmeid rändlinde, keda märtsis kohatakse haruharva: näiteks märgati juba esimest suitsupääsukest.

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast