TEGUTSE TEADLIKULT | Kogu loodusannid koduapteeki

Tekst: MARTIN TIKK Fotod: AIN RAAL Teekummelit kui tuntud ravimtaime teatakse droogina hästi, kuid taime ennast ei olegi nii lihtne ära tunda: temasarnased on näiteks Eestis...

Kägu on rahvapärimuses endelind

Tekst: MALL HIEMÄE Inimene on teisi eluslooduse liike ja rühmi iseloomustanud nii võrdluses inimühiskonnaga kui üksteisega. Hea ja halva skaalal on näiteks meie rahvuslind suitsupääsuke...

AASTA LIND| Kägu eesti kirjanduses: oraaklist Käo-Jaanini

Tekst: ELLE-MARI TALIVEE Esimene märksõna aastal 1935 ilmunud „Eesti entsüklopeedia“ 5. köites on „käolised“, mis ütleb Eestis levinud liigi kohta järgmist: „K-test on Eestis...

LOODUSE ANNID | Meie metsamarjad püsivad au sees

Parasvöötme metsad, ka Eestimaal, on marjarikkad. Sestap on marjulkäigud eestlastele küllaltki tavapärased, kuigi praegusajal korjatakse neid loodusande märksa vähem kui varem. Siiski on paljud...

SEIK | Saja-aastases aias lainetab õitemeri

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP  Fotod: INGMAR MUUSIKUS Kõigile tuntud Riia tänav Tartus: Pauluse kirik, raudteeviadukt, Oskar Lutsu majamuuseum ja selle läheduses, elava liiklussoone äärsete majade varjus...

Kas šimpansid ravitsevad end taimedega?

Vabas looduses elavate šimpansite menüüs on taimetoit tähtsal kohal ja tihti söövad nad ka nigela toiteväärtusega liike, millel on samas teada raviomadusi. Põhjalike uuringuteta...

Vikipeedia kogub fotosid Eesti küladest

Alanud on Vikipeedia pildikogumiskampaania „Külast külla“, mis kestab kuni suve lõpuni. Igal külal on oma lugu, mis ootab avastamist, olgu pildil mõis, bussipeatus, vana...

Eesti tuleohukaardid uuenevad

Tekst: TÕNU OJA Kaardid: ALEKSEI VAŠTŠENKO (keskkonnaagentuur) Suvel ja kuival ajal teevad inimestele muret metsa- ja maastikupõlengud. Sama mure on päästeametil, kliimaministeeriumil, kohalikel omavalitsustel ja...

Pärnu Riia värav

Suvises Pärnus ringiuitaja ei leia linnaruumis märke 17. sajandi lõpus ehitatud suurejoonelisest Riia väravast. Saates on külas Ragnar Nurk, Tallinna linnaplaneerimise ameti arheoloog, kellelt...

Kuusikud muutuvas kliimas

EMÜ nooremteadur Kristjan Ait tutvustab ajakirjas Eesti Loodus üraskeid, kes lisaks paljuräägitud kuuse-kooreüraskile samuti märgatavat kahju tekitavad. Saates me harkkidasest kooreüraskist, harilikust niineüraskist ja...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

NUPUTA: kliimamuutused

Ilm teeb trikke ja kliima muutub: Eesti Looduse 4/2026...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Kodu märgid

Kodul, lapsepõlvekodul on mingid dominandid, märgid ehk sümbolkujundid, semantika...

Leebem talv, karmimad valikud: teaduslik pilk Eesti kliima tulevikku

Tekst: MARILIIS KOLK, PIIA POST, VELLE TOLL Eesti kliimast rääkides...

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.
spot_img