31. oktoobril tähistatakse maailmas tumeainepäeva. Kalendriaasta pimedaima aja lävel on Tartu ülikooli Tartu observatoorium ja Tartu tähetorn pannud kokku nähtamatu jahtimisele pühendatud üritustesarja.
Üks tänapäeva...
Eesti ornitoloogiaühing on valinud 2024. aasta linnuks käo, kes on rohkem tuntud rahvapärimuses, kuid kelle bioloogiast ja rollist ökosüsteemis teatakse vähe. Aasta linnu tegevustes...
Mis on vabatahtlik seire? Keda on Eestis vabatahtlike abil seiratud? Kuna sügis on riikliku saarmaseire aeg, siis räägime sellestki. Saates on külas Christel Bachmann...
Eesti kimalaste liiginimekirjas on nüüd uus liik pikktiib-kimalane (Bombus sporadicus). Liigi on püüdnud ja määranud Tartu ülikooli loodusmuuseumi teadur Villu Soon. Pikktiib-kimalane on...
Ajakirja Horisont oktoobri-novembri numbrist saab lugeda, kuidas suitsuses rehielamus elamine mõjutas eestlaste silmade tervist ning miks taimedel on kasulik olla isekas. Samuti saab teada,...
Mis on geneetiline seire ja mis on selle eelised seni kasutusel olevate seiremeetodite ees? Kas geneetilisel seirel on puudusi? Geneetilisest seirest räägime TÜ teadurite-terioloogide...
Mida uurib paleopatoloogia? Mida saame teada minevikus elanud inimeste toidulauast, kui rakendame stabiilsete isotoopide analüüsi? Kui võimas „töövahend“ on vana DNA uuringud? Saates on...
Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN
Eestis on suurkiskjate seiret tehtud juba pikka aega. Pidevalt arenenud seiremetoodikatest on meie lähiriikides, eelkõige Skandinaavias,...
Tekst: JUHANI PÜTTSEPP
Möödunud suvel tähistasime Johannes Voldemar Veski 150. sünniaastapäeva. Keelemehena aitas Veski luua 180 000 oskussõna, sealhulgas ka sadu loodusteaduslikke termineid.
Sada aastat tagasi, 1923....