Päikesekellad

Miks mehaaniliste kellade kõrval kasutati ka taskusse mahtuvaid päikesekelli? Kui laialt oli levinud portatiivsete päikesekellade valmistamise oskus? Kas Eesti muuseumides on mõni kaasaskantava päikesekella...

Käbitiksik ja tema sugulased

Tiksikulaadsed on seened, kelle märkamiseks on vaja teadlikku silma. Kes nad sellised on ja mis on nende roll looduses? Kui palju tiksikulaadseid teadaolevalt Eestis...

Osale seminaril: kuidas teha loodusvaatlusi ja võtta osa maratonist

Loodusfestival kutsub osalema 27. aprillil seminaril „Loodusvaatluste maratoni korraldamine“. Loodusfestival tipneb loodusvaatluste maratoniga, mis on põnevusest pakatav, seikluslik ööpäev looduses. BioBlitz formaadil põhineva harrastusteaduse sündmuse...

Kas vajame toiduvärve?

Tekst: Kaarel Adamberg Toiduvärvid on lisaained, mis annavad toidule värvuse või taastavad selle pärast töötlemist. Levinud arvamuse järgi peavad toidud, eriti maiustused ja joogid, olema...

Vooluveed ja jooksuveed

Veekogusid, kus vesi voolab, on eesti keeles ja murretes tähistatud erilaadsete ja eri aegadest pärinevate nimetustega. Sõnade rohkus tuleneb ühelt poolt vooluveekogude mitmekesisusest, samas...

Värvuseuuringud aitavad mõista putukamaailma

Saates on külas TÜ bioloogia- ja ökoinnovatsiooni magistrant Kelly Kittus, kellega räägime värvuseuuringust, mille abil soovitakse välja selgitada, miks on öise eluviisiga liblikatel paelöölastel...

Eesti Loodust saab nüüdsest lugeda ajakohasema veebiväljaandena

MTÜ-l Loodusajakiri on valmis saanud uus, ajakohasem veebileht www.loodusajakiri.ee. Nüüd saavad huvilised lugeda meie väljaandeid digitaalselt otse portaalist ühe artikli kaupa. Esialgu saab sel...

Millest sünnib maailma värvilisus?

Maailm on värviline. See tõdemus on meile antud juba sünnihetkel, kuigi värvinägemine areneb tublisti edasi inimese esimestel elukuudel. Värvitaju oleneb nii välisest maailmast kui...

TUNNE LOODUST | Märka varakevadisi tiksikuid!

Tekst: Kadri Pärtel Harilik karikseen (Sarcoscypha austriaca), mürklid (Morchella spp.) ja kogritsad (Gyromitra spp.) on üsna tuttavad kottseened, kuid pisemad varakevadised lehtereoslatega seened tiksikulaadsete (Helotiales)...

SEIK | Puuladvast jälgija

Tekst: Juhani Püttsepp Ühel jaanuarikuu pärastlõunal, aastal 2023, istusime raamatukogutoa suure akna all laua ümber ja sõime suppi – see oli vist borš –, kui...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

NUPUTA: kliimamuutused

Ilm teeb trikke ja kliima muutub: Eesti Looduse 4/2026...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Kodu märgid

Kodul, lapsepõlvekodul on mingid dominandid, märgid ehk sümbolkujundid, semantika...

Leebem talv, karmimad valikud: teaduslik pilk Eesti kliima tulevikku

Tekst: MARILIIS KOLK, PIIA POST, VELLE TOLL Eesti kliimast rääkides...

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.
spot_img