Krussis suleebemed teevad vurila veekindlaks

Namiibia vuril suudab kõhusulgede abil viia poegadele pessa märkimisväärse koguse vett.

Taastamisökoloogiaprofessor pidas avaliku loengu

Tartu ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm pidas 21. märtsil ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kas loodust saab taastada?“. Professor tõdes, et viimase sajandi kiired muutused maakasutuses,...

Prügisaartel varitsevad veidrad kooslused

Vaikse ookeanis põhjaossa on hoovused kokku kandnud maailma suurim prügimäe. Prügisaar on pea kaks korda suurem kui USA Texase osariik ja ulatub kohati mitmekümne...

Looduskaitsekuu keskendub linnaloodusele

Tänavuse aasta looduskaitsekuu teema on „Loodus linnas“. Looduskaitsekuu algab 14. mail, emadepäeval, mis on ühtlasi looduskaitsepäev ning lõpeb 11. juunil loodusvaatluste maratoniga.Kuu alguses antakse...

Tänavune aasta on pühendatud puisniitudele

Puisniidud on läbi aegade olnud Eesti maastike lahutamatu osa. 2023. aasta on puisniidu teema-aasta, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu sellele, kuidas puisniite säilitada ja...

TOIMETAJA VEERG | Kes aias?

Olen otsustanud lillepeenarde pindala vähendada. Selgitan kohe, miks.

Taavi Pae raamatule andmepärli auhind

Statistikaameti konkursi „Andmepärl 2023“ parima andmeloo tiitli on võitnud Taavi Pae raamat „Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“. Võitja selgus rahvahääletuse ja žürii hinnete...

Puisniitude taastamise kivid ja kännud

Tekst ja fotod: Toomas Kukk Poollooduslike ehk pärandkoosluste taastamise kohta on nii maaomanikel, looduses käijatel kui ka loodusteadlastel tekkinud hulk küsimusi: mida, kuidas ja kui...

SEIK | Supilinna üleujutused kui suure tsirkulatsiooni kajastus

Tekst: Juhani Püttsepp Emajõe tänavukevadise kõrgseisu ajal külastasin taas Supilinnas elavat sõpra Alari Ilvest. Nende krundi asupaik Marja tänava otsas on üks madalamaid kohti Tartus...

Teine tumeaine. Inimsõnnik

Tekst: Priit-Kalev Parts Sõna „inimene“ tuleneb ladinakeelsest sõnas „humus“, mis tähendab mulda. Olla inimene tähendab mõista, et me oleme võrsunud mullast ja saame jälle mullaks....

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

NUPUTA: kliimamuutused

Ilm teeb trikke ja kliima muutub: Eesti Looduse 4/2026...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Kodu märgid

Kodul, lapsepõlvekodul on mingid dominandid, märgid ehk sümbolkujundid, semantika...

Leebem talv, karmimad valikud: teaduslik pilk Eesti kliima tulevikku

Tekst: MARILIIS KOLK, PIIA POST, VELLE TOLL Eesti kliimast rääkides...

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.
spot_img