Kuu Arhiiv: Jaanuar, 2026

2026. aasta loom siil

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

RIIGIPIIR | Paesaar

Tekst: TAAVI PAE Narva jõgi on omapärane mitmes mõttes. Ta on Eesti kõige suurema vooluhulgaga jõgi, mis pangalt laskudes on kujundanud Kreenholmi saare ida- ja...

Kas lagrits jõuab Eestisse tagasi?

Tekst: AULI VESKE, TUUL SEPP Veebruar 2025. Loomaökoloog Tuul Sepp seisab Eesti teaduste akadeemia trepil, olles just väljunud doktorantide kolme minuti loengu konkursilt. Telefonile helistab...

INTERVJUU | Putukateadus: ülihuvitav ja ammendamatu

Selgrootute zooloogia kaasprofessori Toomas Esperkiga vestelnud Toomas Kukk Toomas Esperk on sündinud 29. juunil 1977 Pärnus. 1995 lõpetas Pärnu 2. keskkooli ja 2000 Tartu ülikooli...

AASTA LOOM | Mõista-mõista, kes see on: alt pehme, pealt terav, ise laulab kott-kott?

Tekst: RENO R. KÜNNAPUU Kui suveõhtul kostab põõsa alt sahin või taimestikust tuhnimishääli, on tõenäoline, et tegu on ühe meie kõige tuntuma metslooma siiliga (Erinaceus)....

AASTA ORHIDEE | Pruunikas pesajuur, pruun taim

Tekst: TIIU KULL Pruunikas pesajuur on üks meie kolmest orhideest, kellel puuduvad rohelised lehed, kuid taime vartes ja soomustes võib leiduda klorofülli. Taime teaduslik nimetus...

EESTI KIHELKONNAD | Mereäärne Kihelkonna kihelkond

Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE Fotod: TOOMAS KUKK Mööda Saaremaad seigeldes jõuate varem või hiljem Kihelkonnale. Suure saare loodenurgas asuv Kihelkonna on mitme tee ristumise...

2026. aasta seen on looduskaitsesümbol

Eesti looduseuurijate seltsi mükoloogiaühingu aastakoosolekul 6. detsembril 2025 valiti seitsme kandidaadi seast 2026. aasta seeneks limatünnik (Sarcosoma globosum). Sellel kottseente hõimkonda kuuluval seenel on...

AASTA LIND | Piiritaja, taeva kroonimata kuningas

Tekst: MARKO MÄGI Fotod: KARL ADAMI, KAAREL KAISEL Piiritaja on lind, kes veedab suure osa elust õhus, magab ja paaritub lennul ning läbib miljoneid kilomeetreid. Kui...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Kas pesta või mitte pesta?

Mati Roasto, Mihkel Mäesaar, Marian Valk Eesti maaülikooli uuringu järgi...

Eesti strontsiumi aluskaart avab muinasrännete uurimisel uusi perspektiive

Raivo Suni 2016. aasta suvel avaldati kaks Eesti arheoloogide osalusel...

Enesetapp keskajal: näiteid 13.–15. sajandi Prantsusmaalt 

Kaisa Raid Seal, kus elavad inimesed, on alati tulnud ette...

Tumeaine detektor näeb päikeseneutriinosid

Andi Hektor, Kristjan Kannike Igale maapinna ruutsentimeetrile langeb sekundis kümneid...
spot_img