Aasta arhiiv: 2026

INTERVJUU | ANDREI MILJUTIN: teaduslik illustratsioon on nagu tõlge

"Huvi loomade vastu on mul olnud nii kaua, kui mäletan. Eriti paelusid mind rotid."

Puisniite avastades

Tänavune looduskaitsekuu kutsub Eestimaad avastama.

Looduseuurijate seltsil on uus president

Viimasel üldkoosolekul toimunud valimistel sai Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) uueks presidendiks molekulaar- ja rakubioloog Sulev Kuuse. Ta lõpetanud 1985. aastal Tartu ülikooli zooloogia-ökoloogia erialal...

Plaani karjamõis ootab mälestusi loodusesõprade kokkutulekust

Eesti looduskaitse selts korraldas 1968. aasta 27.–28. juulil Võrumaal Plaanil loodusesõprade vabariikliku kokkutuleku, kus kuulati ettekandeid ning matkati Munamäele ja Ruusmäele. Kokkutulekut on kajastatud...

Looduskaitsekuul avastame Eestit

Tänavuse looduskaitsekuu teema on „Avasta Eestimaad!“. Eestis on 2317 saart ja laidu, 3794 kilomeetri pikkune rannajoon, sood ja metsad, liigirikkad puisniidudja alvarid. Siin on...

Rändvähk Peipsi järves. Kas probleem või kasutamata loodusvara?

Praegusajal võib Peipsi madalas vees enamik silmaga nähtavatest põhjaloomadest olla rändvähid.

TÖÖJUHEND | Koordinaadid ja käigurajad

Tekst: TOOMAS KUKK, OTT LUUK    Foto: OTT LUUK „Koordinaadid“ on peaaegu igapäevane mõiste. Kõnekeeles küsime, kas sul tema koordinaate on, mõeldes selle all telefoninumbrit...

EESTI KIHELKONNAD | Poolsaarekihelkond Tõstamaa

Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE Fotod: HEIKKI LUHAMAA, TAAVI PAE Pärnumaa teed, mis lookleb Lindi külast mööda vana rannaluite harja Tõstamaani, peetakse Eestis üheks kaunimaks. Sellelt...

NUPUTA: 2026. aasta seen limatünnik

Tänavune aasta seen on omapärase välimusega limatünnik. Tutvustame seda liiki Eesti Looduse 2/2026 numbris, loe lähemalt Indrek Selli artiklit "Limatünnik, looduskaitse sümbol seeneriigist". Loe kirjutis...

Tolışstanist Māzerūni kaudu Balòcestàni ehk Kuidas elavad Iraani riigita rahvad

Andrus Mölder Iraan on paljurahvuseline riik. Sealne suurim rahvas on pärslased, kes hõlmavad Iraani umbes 93 miljonist elanikust ligikaudu poole. Iraan on selgelt pärslaste riik,...

Vadakuvalk –juustutootmise kõrvalsaadusest hinnatud toitaineks

Indrek Ridaliste, Toonika Rinken, Helena Andreson Toitumisel on oluline küllaldaselt tarbida kvaliteetset valku. Valk koosneb aminohapetest, mis on organismi peamised ehituskivid: neist moodustuvad rakud, ensüümid...

Väiksem kui kirik, suurem kui kirp, rohkem aknaid kui kuninga kojal?

Monika Reppo Vähemalt 700 aastat on Eestis kasutatud väikseid lohkudega sõrmkübaraid. Jahu ja Väike-Patarei tänava nurgal paiknenud hiliskeskaegne prügimägi väärib tähelepanu ka nende abivahendite poolest. Teadaolevalt...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Meie võrratud puisniidud

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

2026. aasta sammal – harilik vesisammal

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Eesti imetajate levikuatlas

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

LIHTNE KÜSIDA | Miks on porri nokk kõver?

Porr on pika kõvera noka, pruunikirju selja ja valge kõhualusega pisike värvuline.
spot_img